Integratsiooni Sihtasutuse eesti keele õppe toetamiseks ja praktiseerimiseks loodud haridusprogrammide raames pakume huvilistele keeleõppe võimalusi koostöös mitmete Eesti muuseumidega. Oma külaskäigust Rakveres asuvasse Eesti Politseimuuseumisse ja eesti keele õppimisest laiemalt rääkis narvalane Deniss oma intervjuus Raadio 4-le 13. juunil. Toome siinkohal teieni intervjuu eestikeelse kokkuvõtte. 

Deniss: Hakkasin eesti keelt süsteemselt õppima 2009. aastal. Läksin kursustele ning aasta jooksul õnnestus mul jõuda B1 tasemeni. Enne seda oli minu eesti keele oskus pea olematu. Paraku tuli siis pikem paus vahele kuni eelmisel aastal tundsin, et olen valmis jälle õppimist jätkama.

Igapäevane vajadus eesti keele järele tekib mul nii tööl kui ka isiklikus suhtlusringis. Tööl on mul eesti  keelt vaja igapäevaselt. Peamiselt kasutan seda kirjavahetuses, kuid inimestega tuleb suhelda ka telefonis jne. Ma annan endale täiesti aru, et sellest üksi siiski ei piisa. Paraku ei jätku mul alati peale pikka tööpäeva enam tahtejõudu õhtuti iseseisvaks õppimiseks. Siin aga tulevadki appi eesti keele kursused Eesti keele majas, mis on mulle väga hea tugi. Eesti keele maja korraldab ja aitab mul keelt süsteemselt õppida. 

Ajakirjanik: Eesti keele maja spetsialistid soovitavad keelt praktiseerida sõna otseses mõttes igal sammul. Kas tunnete, et saate õpitut igapäevaelus ka kohe rakendada, kinnistada õpitut?

Deniss: Praktikas saan õpitut kasutada täna ainult tööl. Muus igapäevases suhtluses sellist võimalust ei ole või pole ma seda lihtsalt veel avastanud. 

Ajakirjanik: Milliseid võimalusi olete Eesti keele majas veel kasutanud, et õppida midagi uut mitte ainult keele kohta, vaid ka Eesti kultuurist, ajaloost jne?

Deniss: Eesti keele majas avanes mul palju uusi võimalusi. Meil toimuvad temaatilised üritused ning filmiõhtud, arutelud ja õppereisid. Eriti just õppereisid on väga hea praktika, sest kõik toimub eesti keeles. See on suurepärane võimalus mitte ainult keeleõppeks vaid ka näha Eestit puhtalt eestikeelses keskkonnas. Väga oluline on ka, et see on kõigile kättesaadav ning see on ka odavam kui näiteks kursustel osalemine. 

Ajakirjanik: Tean, et käisite ühes väga huvitavas Eesti muuseumis?

Deniss: Tõsi, maikuus külastasime grupiga Rakvere Politseimuuseumi. Ekskursioon kestis veidi rohkem kui kaks tundi, lahkusime alles pärast muuseumi sulgemist. Muuseumis jutustati politsei ajaloost ja argielust. Äärmiselt põnev oli kogeda, mis toimub politseis sellist, mida me igapäevaselt ei näe. Muuseumis on kõik interaktiivne, saime ise reaalselt tegevustes osaleda, tegime katseid ja palju muud. Meile tutvustati näiteks kriminalistikaosakonna tööd laboris, tegime ise erinevaid katseid, võtsime sõrmejälgi ja esitasime palju küsimusi. See kõik oli tõesti väga huvitav ja hariv. Tegelikult ei tea me politsei tööst üldse palju. Tundub, et nad sõidavad ainult autodega, tulevad ja lähevad. Aga suur osa nende tööst on tegelikult meie silmade eest varjatud.

Ajakirjanik: Kas teil õnnestus selle reisi ajal ka midagi uut ja huvitavat teada saada Eesti kohta? 

Deniss: Politseil on pikk ja rikas ajalugu. Põnev oli näha politsei muutumist Nõukogude Liidu miilitsast kaasaegseks korrakaitsejõuks. Mind huvitas väga näha näiteks kiirusmõõtjate evolutsiooni alates nõukogudeaegsetest kuni tänapäeval politseis kasutatavateni. Tore oli ka kuulda, kuidas taasloodud Eesti politsei võttis üle teenistuskoerad ja hakkas nende väljaõppega ise tegelema. 

Ajakirjanik: Need pole ju üldse lihtsad teemad, kas sellest ei olnud keeruline eesti keeles aru saada?

Deniss: Vastupidi - just see oligi huvitav! Giid oli väga kaasahaarav noormees. Ta hoidis ekskursiooni jooksul meiega kogu aeg silmsidet ja kui midagi jäigi arusaamatuks, seletas ta seda kohe uuesti, aga teiste sõnadega. See oli suurepärane.

Ajakirjanik: Sellised haridusprogrammid on äärmiselt hea võimalus mitmekesistada oma suve ja samas parandada oma eesti keele oskust. Seega, sõbrad, külastage kindlasti Integratsiooni Sihtasutuse veebilehte aadressil integratsioon.ee/events. Sealt leiate kogu vajaliku info, et registreeruda just sellistele õppereisidele, millest täna rääkis Deniss. 

Deniss, suur aitäh ja edu õpingutes! 

Deniss: Tänan Teid!

Intervjuud saate ka järelkuulata (vene keeles): link. 

Integratsiooni Sihtasustuse Eesti kultuuriruumi tutvustava kultuuriõppe programmi raames viidi tänavu kevadsuvel koostöös Eesti Rahva Muuseumiga (ERM) läbi eesti keele suhtluspraktikat pakkuv õppeprogramm, kus keelt praktiseeriti Eesti kultuuriruumi tutvustamise kaudu. Programm koosnes viiest õppekäigust ERMi, kus osalejad said õppida eesti keelt ja tutvuda Eesti kultuuriga ERMi näitusi vaadates ja seejärel nende üle arutledes.

Kursuse lõpetas 22. juunil ERMis toimunud ümarlaud „Võime rääkida“. Osalejate hulgas oli ka Valgas elav noor ukrainlanna Dariia Ruda, kes oli lahkesti nõus jagama meiega oma muljeid ja kogemusi.

Räägi palun alustuseks mõni sõna endast.

Olen pärit Ukrainast ja Eestisse tulin kaks aastat tagasi. Lõpetasin veebi teel Ukrainas gümnaasiumi ja üritan nüüd pääseda õppima Kõrgemasse Kunstikooli Pallas. Selle kõrvalt püüan sulanduda Eesti ellu, tutvuda rohkem Eestimaaga, sest seniste tegemiste kõrvalt ei ole selleks kahjuks palju aega jäänud.

Kuidas kuulsid sellest keeleõppeprogrammist?

Otsisin lihtsalt netist keeleõppe ja praktika võimalusi, minu tädi soovitas mulle mõningaid kursusi. Helistasin Integratsiooni Sihtasutusse ja küsisin sealt soovitusi ning selle kaudu jõudsingi ERMi kursusele. Elan ise Valgas ja Tartusse tulemine pole keeruline, seega sobis ERMi võimalus mulle hästi.

Täna on sul selle kursuse viies ja ühtlasi viimane üritus. Vaadates tagasi, mis sulle kursuse juures meeldis ja mis mitte?

Mulle väga meeldis kursus, kus räägiti Uuralitest ja Eesti seotusest selle kultuuriga. Kursus oli väga huvitav, muu hulgas ka interaktiivne. Üldse on ERMis väga põnevad näitused ja võimalused keelt õppida ja praktiseerida. Siin on ka info ukraina keeles, mis teeb õppimise mulle kahtlemata lihtsamaks. Meeldisid õppekäigud ja nendele järgnenud diskussioonid.

See, mis ei meeldinud, ei ole seotud üldse konkreetselt selle kursusega. Lihtsalt minu üldine keeleoskus ei ole veel väga hea ja seetõttu oli mul aeg-ajalt raskusi kõigest täielikult arusaamisega, ma ei suutnud nii aktiivselt aruteludes osaleda, kui ma oleksin tahtnud. Ometigi oli see kõik lõpuks ainult kasulik ja motiveeris mind üha rohkem õppima ja pingutama. Seega üldmulje kogu kursusest on igal juhul väga positiivne!

Millised on olnud sinu jaoks kõige suuremad väljakutsed kohanemisel siinse keelekeskkonnaga?

Keeleliselt ei ole minu jaoks olnud väljakutseks mitte niivõrd keel ise, kuivõrd tõsiasi, et esiteks kuuleb Valgas igapäevaselt lihtsalt väga palju vene keelt ja teiseks ka inimesed, kes sinuga suhtlema tulevad, hakkavad seda kohe vene keeles tegema. Seega võimalused just eesti keele praktikaks on olnud mulle väga keerulised. Ehk siis minu jaoks oli kõige suurem väljakutse leida inimesi, kellega mul oleks võimalik igapäevaselt reaalselt eesti keelt rääkida ja selle kaudu õppida.

Mul ei ole seni olnud paraku palju võimalusi mujal Eestis ringi käia. Peale Tartu olen koos meie Valga väikese Ukraina kogukonnaga käinud mõne korra Tallinnas, aga mitte palju rohkem. Eks see on olnud ka kindlasti minus endas kinni, kahtlemata oleks laiema suhtlusringiga kaasnenud ka suurem keelepraktika. Loodetavasti see siiski peagi muutub, eriti kui peaks õnnestuma Pallasesse sisse saada. Minu sisseastumiseksamid on kohe tulemas, praegu pingutangi kõvasti selle nimel, eriti just keeleõppe osas.

Kas sa soovitaksid sellist kursust ka teistele?

Jah, kindlasti! Meil oli aprillis ja mais Valgas ka keelekohviku üritused ja seal tegin omalt poolt reklaami teistele, julgustasin neid sellistes programmides osalema. Paraku on enamus inimesi Valgas tööinimesed ja ei saa endale lubada sellist ärakäimist. Siinses grupis olen mina ainuke väljastpoolt Tartut pärit osaleja, kohalikele on see siiski märksa lihtsam.

Millised on su edasised plaanid?

Oma tuleviku osas tean, et tahaks kindlasti edasi õppida, tahaks elada eestikeelses keskkonnas, leida töö. Ma arvan, et mul on tulevikuks üsna hea ja kindel plaan olemas.

Integratsiooni Sihtasutuse ja Eesti Rahva Muuseumi koostöös toimuvad ERMi järgmised keelepraktika kursused juba augustis Tallinnas ja septembris Narvas.

Projekt saab toetust Euroopa Sotsiaalfond+ toetusest rahastatava projekti nr 2021-2027.4.07.23-0006 „Eesti keele õpet toetavad tegevused ja kodanikuõpe“ alategevus nr 3.4.4.4 „Erinevate kultuuri- ja vaba aja tegevuste pakkumine eesti keele õppe toetamiseks ning praktiseerimiseks“ raames.

Käesoleva aasta augusti lõpust ootame huvilisi meie keelekohvikutesse Ida-Virumaal. Keelekohvik on eesti keele iseseisva õppe tugi ja praktika võimalus neile, kes tahavad eesti keeles rääkida – sõnavara täiendada, saada tuge iseseisvaks keeleõppeks ning koos kaaslastega vabamas õhkkonnas igapäevastel teemadel suhelda.

Keelekohvikus osalemisel tasub arvesse võtta järgnevat:

> Kohvikus saavad osaleda täiskasvanud alates A2 keeletasemest, kes eelmisel aastal keelekohvikus ei osalenud.

> Ühes keelekohvikus saab osaleda kuni 20 inimest.

> Keelekohvikuid toimuvad üks kord nädalas, korraga 2 akadeemilist tundi.

> Üks keelekohvik toimub 15 korda, st 15 nädalalt järjest igal nädalal samal ajal. Keelekohvikuga liitudes palume arvestada, et ootame teie osalemist kõigil keelekohviku kohtumistel.

> Keelekohvikud viib läbi Kersti Võlu Koolituskeskus: https://kvkoolitus.ee.

> Keelekohvikute kohta saab lisainfot meie veebilehelt: https://integratsioon.ee/eesti-keele-kohvikud.

Keelekohvikutesse saab registreeruda meie iseteeninduses:

Sillamäe

28.08.2024-04.12.2024 kord nädalas kolmapäeviti kell 18.00 - 19.30

Huvi- ja Noortekeskus Ulei (Geoloogia tn 13, Sillamäe)

https://iseteenindus.integratsioon.ee/service/view/14633

Kohtla-Järve

29.08.2025-05.12.2024 kord nädalas neljapäeviti kell 16.00 - 17.30

Tammiku Põhikool (Puru tee 38, Kohtla-Järve, kab 14 II korrus)

https://iseteenindus.integratsioon.ee/service/view/14639

Aseri

27.08.2024 - 03.12.2024 kord nädalas teisipäeviti kell 17.15 - 18.45

Aseri Kool (Kooli tn 2, Aseri)

https://iseteenindus.integratsioon.ee/service/view/14637

Narva-Jõesuu

31.08.2024-07.12.2024 kord nädalas laupäeviti kell 11.00 - 12.30

Kesk 3, Valge Saal, Narva-Jõesuu

https://iseteenindus.integratsioon.ee/service/view/14634

Narva

28.08.2024 - 04.12.2024 kord nädalas kolmapäeviti kell 17.30 - 19.00

Narva Eesti Maja (Vabaduse  tn 20, Narva) 

https://iseteenindus.integratsioon.ee/service/view/14635

Keelekohvik on Euroopa Sotsiaalfond+ toetusest rahastatava projekti nr 2021-2027.4.07.23-0006 „Eesti keele õpet toetavad tegevused ja kodanikuõpe“ alategevus nr 3.4.4.1 „Keeleõppe omandamisele suunatud keele praktiseerimise keskkonna ja selle toetavate lahenduste arendamine ja pakkumine“.

Meie meeskond on pühendunud Eestis sidusa ühiskonna kujunemisele mitmekesiste tegevuste kaudu: Eestis elavate erinevatest rahvustest inimeste koostegutsemist ja rahvuskultuuride väärtustamist, eesti keele ja kultuuri tundmaõppimist, Eestisse töötama või elama tulnud inimeste kohanemist ning Eestist pärit inimeste kodumaale naasmist ja ülemaailmse kogukonnana toimimist. Meie meeskonnas on sul võimalus teha tööd, millel on nii tähendus kui ka tulemus!

Ootame sind kandideerima, kui  

> sulle on omased algatusvõime, meeskonnatöö, paindlikkus, otsustusvõime, tulemuslikkus, avatus ja empaatiavõime; 

> sa oskad tagada meeldiva töökeskkonna ja organisatsiooni edu ning eesmärgi saavutamiseks vajalikke tegevusi planeerida, protsesse juhtida ja tulemusi analüüsida, oma seisukohti veenvalt ja argumenteeritult põhjendada.  

Usaldame sulle mitmeid väljakutseid: 

> sihtasutuse strateegia elluviimise toetamine;  

> meeskonna värbamine, arendamine ja motiveerimine;  

> finantsplaneerimine ja analüüs;  

> sihtasutuse tegevuskava ja aruannete koostamise koordineerimine;  

> kehtiva seadusandluse järgimine ja rakendamine;  

> haldus- ja administratiivülesannete täitmise korraldamine. 

Sulle tulevad töös kasuks: 

> arusaam avaliku sektori toimimisest; 

> juhtimisarvestuse ja eelarve planeerimise kogemus;  

> sobiv haridus (soovitavalt magistrikraad majanduses, riigiteadustes või õigusteaduses);  

> varasem juhtimiskogemus; 

> eesti ja inglise keele väga hea oskus.  

Omalt poolt pakume 

> võimalust teostada ennast tervele Eestile olulises valdkonnas; 

> valdkonna asjatundjatest koosnevat meeskonda;  

> avatud juhtimisstiili;  

> eneseteostuse võimalust.  

Kui tundsid end selles kirjelduses ära, siis ootame sinu elulookirjeldust ja motivatsioonikirja hiljemalt  22. juulil tööportaalis CV Online või CV Keskus või e-kirjana aadressile kandideeri@integratsioon.ee märksõnaga „Finants- ja tugiüksuse juht“. 

Eluolookirjelduses palume täpsustada ootusi töötasu ja muude töötingimuste osas ning motivatsioonikirjas põhjendada soovi meie meeskonnas töötada ja kirjeldada tegevust, mis on õnnestunud tänu sinu panusele.  

Kontor: Tallinn või Narva  

Lisainfo: Dmitri Moskovtsev – juhataja, tel 659 9023, e-post dmitri.moskovtsev@integratsioon.ee 

Integratsiooni Sihtasutus algatas Keelesõbra programmi 2020. aastal, et pakkuda keeleõppijatele toona kehtestatud eriolukorra tõttu võimalusi jätkata keele praktiseerimist veebi vahendusel. Programm läks hästi käima ja on jätkunud edukalt ka peale eriolukorra lõppu. Seni on programmist osa võtnud kokku 5365 keelesõpra. Tänavu leidsid endale keelesõbrad seni suurim arv inimesi – 827 õppijat ja 810 mentorit.

Suurema osa aastast Prantsusmaal Pariisi külje all Guermantes’is elav saksa ja eesti keele õpetaja, vabakutseline ajakirjanik, tõlk ja tõlkija, eestlanna Mailis Sütiste-Gnannt oli kevadel kahe ja poole kuu jooksul mentoriks Tallinnas elavale türklannast koduperenaisele Emine Cetinkayale. Tarmukad naised olid nüüd lahkesti nõus jagama meiega oma muljeid ühiselt käidud teest.

Mille poolest oli programmis osalemine teile kasulik ja mis selle juures kõige rohkem meeldis?

Emine: Uute inimestega on ikka põnev tutvuda. Minu keelekaaslane Mailis on suurepärane inimene. Vestlesime teisipäeviti Skype’is 30–40 minutit korraga. Mailis kirjutas mulle ka vestlusaknasse sõnu ja väljendeid, mis meil jutu käigus ette tulid, ning vajadusel selgitas grammatikat erinevate näidete abil. Viimane oli eriti kasulik, sest mul on nüüd alati võimalus seda hiljem üle vaadata, kui midagi juhtub meelest ära minema.

Mailis: Olen keelesõbraprogrammis algusest peale kaasa teinud, seega oli see mulle juba viies hooaeg. Tore on teisi aidata ja eriti veel meie oma emakeelt rääkima innustada. Minu keelesõber Emine on nagu soe päike, alati rõõmus ja väga positiivse ellusuhtumisega. Sain palju huvitavat teada Türgi eluolu, kommete ja toitude kohta. Ta jagas alati rõõmsasti oma tegemisi ja retsepte. Samuti sattus vestluste perioodi ka tema ramadani aeg, kui ta päikesetõusust loojanguni midagi ei söönud ega ka vett ei joonud. See on ikka imetlusväärne, milline tahtejõud peab inimesel selleks olema.

Mis osutus teie jaoks kõige keerulisemaks?

Emine: Kõige keerulisem oli kindlasti grammatika. See on ikka raske! Mailis selgitas mulle erinevaid reegleid ikka ja jälle, kordasin üle ka kõike seda, mida ma eesti keele kursusel õpin. Aga Mailis oli mulle väga suureks toeks!

Mailis: Ega meil midagi ületamatult keerulist tegelikult ette ei tulnudki. Ainuke arusaamatus tekkis meil üldsegi mitte keele pärast, vaid sellepärast, et Eestil ja Prantsusmaal on ajavahe ja meie kohtumise aeg läks pisut sassi.

Miks võiksid programmis osaleda ka teised keeleõppijad ja mentorid? 

Emine: Sest siin me räägime ainult eesti keeles ja need vestlused on väga praktilised. Mina ise tahan programmis osaleda kindlasti ka edaspidi. Ma tunnen, et see on mulle väga vajalik. Programm võiks minu arvates korraga isegi kauem kesta, mina tahaksin küll veel palju rohkem eesti keeles rääkida!

Mailis: Tore on panustada ja aidata teisest rahvusest keeleõppijaid. See on ühtlasi rikastav kogemus ka endale, sest nii saab oma maailmapilti avardada uute teadmistega teiste rahvaste kultuuridest ja kommetest.

Kas plaanite omavahelisi vestlusi ka tulevikus jätkata?

Mailis: Saime teineteist päriselus esimest korda näha alles Tallinna eesti keele majas juba peale ametliku programmi lõppu. Tegime koos pilti ja pärast istusime kohvikus ja jutustasime niisama maast ja ilmast. Suvel, kui taas Eestisse tulen, saame kindlasti uuesti kokku. Emine kindel soov on meile omatehtud Türgi toitu pakkuda.

Emine: Ega tegelikult ei olegi meie jaoks hooaeg veel läbi. Vestleme veebis siiamaani edasi iga teisipäeva hommikul, täpselt nii nagu ka programmi aktiivajal. Vast ainult kord või paar on vahele jäänud. Ootan meie uusi kohtumisi väga!

Projekt saab toetust Euroopa Sotsiaalfond+ toetusest rahastatava projekti nr 2021-2027.4.07.23-0006 „Eesti keele õpet toetavad tegevused ja kodanikuõpe“ alategevus nr 3.4.4.4 „Erinevate kultuuri- ja vaba aja tegevuste pakkumine eesti keele õppe toetamiseks ning praktiseerimiseks“ raames.