Lõimumist käsitletakse sageli keeleõppe, hariduse või kultuurilise kohanemise küsimusena. Tegelikult võib sellel olla palju sügavam mõju. Kontakt kohalike inimestega aitab uussisserändajal mõista, kuidas Eesti ühiskond päriselt toimib, milline käitumine töökohal on tavapärane, kust otsida usaldusväärset infot ja millal peaks tekkima tunne, et midagi on valesti, sellest kirjutab oma arvamusartiklis Õhtulehes Integratsiooni Sihtasutuse kohanemise valdkonna juht Kristina Avdonina.
Lõimumine ei saa seejuures olla ühepoolne ülesanne. Ei piisa sellest, et Eestisse saabunud inimene õpib ära eesti keele, käib tööl ja püüab kohalikega kontakti luua. Ka kohalik kogukond peab olema valmis teda vastu võtma. Integratsiooni Sihtasutuse kogemuses on olnud peresid, kes on lõpuks Eestist lahkunud just seetõttu, et neil ei tekkinud siin sidet kohaliku kogukonnaga ega tunnet, et nad on oodatud ja omaks võetud.
Iga riik on oma näo ja kultuuriga. Samamoodi on kehtivate reeglite ja normidega. Eestisse saabunud inimese jaoks ei pruugi olla sugugi iseenesestmõistetav, millise probleemiga millise asutuse poole pöörduda. Meile võib tunduda iseenesestmõistetav, et vajalik teenus leitakse internetist, avaldus esitatakse veebikeskkonnas ja ametlik info kontrollitakse riigi kodulehelt. Teistsugusest keskkonnast saabunud inimese jaoks ei pruugi see aga sugugi nii lihtne olla.
Vähene digipädevus ei tähenda ainult ebamugavust. See võib tähendada, et inimene ei pääse talle mõeldud teenustele ligi, ei leia usaldusväärset infot või muutub lihtsamaks sihtmärgiks neile, kes tema teadmatust omakasu eesmärgil ära kasutavad. Eriti keeruliseks muutub olukord siis, kui inimesel pole Eestis kedagi, kes aitaks tal süsteemis orienteeruda. Eesti digiriik teeb paljud asjad väga lihtsaks inimesele, kes oskab seda kasutada. Sellele, kes ei oska, võib sama süsteem muutuda aga veel üheks barjääriks inimese ja abi ning lõpuks ka inimese ja kogukonna vahel.
Seega võib kohalik kontakt olla palju enamat kui sõpruse või kuuluvustunde küsimus. See võib olla inimene, kellelt küsida: kas see, mis minuga toimub, on Eestis tavapärane? Kas selline tööleping on normaalne? Kas tööandja võib minult seda nõuda? Kelle poole ma peaksin pöörduma?
Just välistöötajad puutuvad väga tihti kokku tööalase ärakasutamisega
On palju juhtumeid, kus Eestisse tööle tulnud inimene avastab, et tööandja ei maksa talle lubatud palka või ei tea ta täpselt, millised on tema Eestis viibimise tingimused, kas tööandja saab tema Eestis viibimist mõjutada ega seda, kelle poole abi saamiseks pöörduda. Nii kirjutab ta lõpuks asutusele, mille ülesanne pole tegelikult töövaidlustega tegeleda.
Inimene ei jäta piiril maha oma seniseid harjumusi. Ta tuleb teisest töökultuurist, õiguskeskkonnast ja ühiskonnast ning tema arusaam sellest, milline suhe töötaja, tööandja ja riigi vahel on normaalne, võib Eesti omast oluliselt erineda. Veel vähem saab eeldada, et ta ametiasutusi koheselt usaldab. Kui inimene tuleb riigist, kus kokkupuude ametnikega on olnud pigem negatiivne või kus tööalaseid probleeme lahendatakse eelkõige isiklike kontaktide kaudu, ei kao need kogemused Eestisse saabudes.Nii viivadki segased olukorrad tihtipeale tööalase ärakasutamiseni. Kui inimese peamiseks infoallikaks jääb väike kogukond, kus kõigil on Eesti õigussüsteemist ja teenustest piiratud teadmised, võivad ekslikud arusaamad kiiresti kinnistuda. Halvimal juhul võib inimene hakata pidama normaalseks olukorda, mida ta tegelikult taluma ei peaks.
Seetõttu on taoliste olukordade ennetamisel äärmiselt oluline, et uussisserändajatega räägitaks väga praktiliselt ja selgelt sellest, millised on Eestis töötaja õigused ja kohustused, mida võib tööandja töötajalt nõuda ning mida mitte. Vastavat infot jagatakse sealhulgas Integratsiooni Sihtasutuse poolt korraldatava riikliku kohanemisprogramm Settle in Estonia kohanemiskoolitusel, mis on suunatud kõigile elamisloa või elamisõiguse alusel vähem kui viis aastat Eestis viibivatele isikutele. Välistöötajate ärakasutamise ennetamine ei saa alata alles hetkel, mil inimene pöördub oma probleemiga ametniku, töövaidluskomisjoni või ohvriabi poole. Selleks hetkeks võib suur kahju olla juba tehtud.
Seetõttu ei piisa ka sellest, et vajalik info on kusagil veebilehel olemas. Inimene peab saama juba Eestisse tööle tulles arusaadava ja praktilise teadmise sellest, millised on tema õigused, mida tööandja võib ja ei või teha ning kuhu erinevate probleemidega pöörduda. Sama oluline on, et see info jõuaks temani kanalites ja viisil, mida ta päriselt kasutab ja usaldab.
Ennetamine algab sellest, kas Eestisse saabunud inimene oskab eristada usaldusväärset infot kuulujutust, teab, kelle poole probleemiga pöörduda ning saab Eesti digiteenuste kasutamisega hakkama. Aga ka sellest, kas tal on siin inimesi, kellelt abi ja nõu küsida. Siin lasub vastutus eelkõige vastutustundlikul tööandjal, kuid ka meil kõigil, kes me selles riigis elame ja sisserändajatega kokku puutume.
Ühiskonna toimimist ei ole võimalik lõpuni õppida käsiraamatust või eesti keele õpikust. Arusaam sellest kujuneb igapäevases suhtluses teiste inimestega. Mida rohkem on uussisserändajal kontakte kohalikega, seda rohkem on tal võimalusi saada asjakohast ja vajalikku infot ning usaldusväärsete allikate abil mõista oma õigusi ja võimalusi Eesti ühiskonnas.
Iga üks saab aidata , sest õige info olemasolust üksi ei piisa. See peab jõudma inimeseni viisil, millest ta aru saab ja mida ta usaldab. Vastasel juhul võib ka kõige põhjalikuma ametliku juhendi kõrval kõlada veenvamalt üks palju lihtsam argument: „aga mu tuttav ütles teisiti.“
Kohanemisprogramm Settle in Estonia on mõeldud Eestisse saabunud uussisserändajatele ja nende pereliikmetele. Uussisserändaja on inimene, kes on saabunud Eestisse pikemaks ajaks ja elanud siin vähem kui 5 aastat. Näiteks võivad uussisserändajatena Eestisse saabuda sõjapõgenikud, kellele Eesti pakub rahvusvahelist või ajutist kaitset, aga ka tavarändega Eestisse tööle või õppima tulnud inimesed. Kohanemisprogramm Settle in Estonia on osalejatele tasuta. Pakume nii keeleõpet kui ka teisi Eestis igapäevaeluga hakkamasaamiseks vajalikke koolitusi. Loe lähemalt ja registreeri: https://integratsioon.ee/kohanemine. Kohanemisprogrammi kaasrahastatakse Euroopa Liidu ja riigieelarvelistest vahenditest.