Septembris algavad lihtsas eesti keeles haridusprogrammid „Eesti raamat 500“ teemal, mis pakuvad õppijatele võimalust arendada eesti keele oskust ning tugevdada sidet Eesti kultuuri ja ühiskonnaga. Programmid toimuvad muuseumides, kus kirjandus, ajalugu ja pärand seotakse praktiliste tegevuste ja loovülesannetega.
Osaleda saab Eesti Rahva Muuseumi ja Tartu Ülikooli muuseumi ühises haridusprogrammis, Eesti Tervisemuuseumi, Harjumaa Muuseumi ja Narva Muuseumi haridusporogrammis. Haridusprogrammid toimuvad ajavahemikus september 2025 kuni märts 2026.
Haridusprogrammi kogumaht on 70 akadeemilist tundi, mis jaotub seitsme kuu peale. Kokku toimub haridusprogrammis 14 regulaarset kohtumist kaks korda kuus nädalavahetustel ning lisaks 2 koostööpäeva kohaliku kogukonnaga. Igal kohtumisel harjutatakse aktiivselt kuulamist, rääkimist, lugemist ja kirjutamist, kasutades lihtsas eesti keeles koostatud töölehti, loovülesandeid ja arutelusid. Programmi eesmärk on pakkuda osalejatele praktilist ja osalejakeskset õpikogemust, mis kinnistub igapäevaelus ning suurendab enesekindlust eesti keeles suhtlemisel. Õppijad saavad töölehti ja juhendmaterjale, mis jäävad ka edaspidiseks kasutamiseks.
Koostööpäevad kohaliku kogukonnaga annavad osalejatele võimaluse rakendada omandatud teadmisi ja oskusi päriselulistes olukordades. Vahetu kontakt ja ühistegevused aitavad eesti keelt õppida loomulikult ja tähenduslikult, sidudes selle igapäevase suhtluse ja kultuurikogemusega.
Kõik haridusprogrammid põhinevad Integratsiooni Sihtasutuse juhendil „Lihtsas keeles haridusprogrammid eesti keele õppijatele“, mille autor on keelespetsialist Helena Metslang. Tänu sellele on haridusprogrammid ette valmistatud ja viiakse läbi lihtsa eesti keele põhimõtetel, et muuta keerukad teemad õppijatele arusaadavamaks ja toetada vähese eesti keele oskusega inimeste kaasamist.
Ühes haridusprogrammides saab osaleda 16–20 täiskasvanut (alates 18. eluaastat), kes on uussisserändajad, eri keele- ja kultuuritaustaga inimesed, tagasipöördujad ja Eesti kodanikud.
Haridusprogrammidesse on võimalik registreeruda Integratsiooni Sihtasustuse iseteeninduses https://iseteenindus.integratsioon.ee/login.
Narva Muuseum haridusprogramm „Eesti kirjandus Narva Muuseumis“
Haridusprogramm põimib eesti kirjanduse, ajaloo ja kultuuri inspireerivaks õppekogemuseks. Programmis tutvutakse kirjandusteostega, mis on seotud Narva linna mineviku ja tänapäevaga ning muuseumi kogude ja näituste uurimise abil avastatakse uusi seoseid kirjanduse ja pärandi vahel. Haridusprogramm viib osalejad rännakule Eduard Vilde „Raudsete käte“ radadele Kreenholmi vabrikutesse, Jaan Krossi „Kolme katku vahel“ maailma Narva linnusesse ning Igor Severjanini poeetilistesse paikadesse Narva-Jõesuus. Samuti saab avastada Bornhöhe „Viimse reliikvia“ ja Lydia Koidula „Narva neitsi“ poeetikat, lahendada keskaegseid saladusi Melchiori lugude kaudu ning osaleda loovülesannetes, rollimängudes ja dramatiseeringutes. Lisaks toimub kaks koostööpäeva „Tallinna teatripäev“ – kohtumine lavastajaga ja eesti kirjandusel põhineva lavastuse kogemine ning „Tartu Kirjandusmuuseum“ – eriprogramm Eesti raamatu aastal, kohtumised autorite ja tekstidega inspireerivas keskkonnas.
Kõik kohtumised toetavad keeleoskuse arengut, julgustavad loovust ja eneseväljendust ning aitavad luua isikliku sideme eesti kirjanduse ja Narva kultuuripärandiga.
Eesti Tervisemuuseumi haridusprogramm „Keelerännak eestlaste ja sinu tervisliku eluviisi radadel“
Haridusprogramm pakub eesti keele õppijatele võimalust arendada keeleoskust tervise ja eluviisi teemadel, sidudes need kultuuri- ja kirjanduspärandiga. Programmi jooksul käsitletakse teemasid, mis puudutavad tervislikku eluviisi tervikuna, toitumist, liikumist, und, suhteid ja vananemist, ning lõpuks seotakse need eestlaste terviseloo ja isiklike kogemustega.
Keeleõppe käigus kasutatakse haridusprogrammis rikkalikult eesti kirjandust. Näiteks toitumise teema käsitlemisel uuritakse Anna Rinaldo teost „Saunast süstlani. Sajandi jagu lugusid eestlaste tervisest“ ning arutletakse vanasõnakogumiku „1111 Eesti vanasõna koos kommentaaridega“ põhjal. Uni ja selle olulisus seotakse Kene Verniku raamatuga „Hea une teejuht“ ning vanasõnade ja muinasjuttude tõlgendamisega. Suhete käsitlemisel kasutatakse M. Mandeli teost „Jess, inimesed“, vananemise puhul raamatut ja näitust „Hüvasti, noorus!“. Kursuse lõpus uuritakse meditsiini arengut ja tervisekäitumist ajas, kasutades lisaks teost „Eesti meditsiini 100 aastat“.
Praktilistes tegevustes on oluline roll töölehtedel, rollimängudel ja muuseumi teematubade avastamisel. Näiteks täidetakse töölehti liikumise teemal, peetakse arutelusid taldrikureegli ja igapäevaste liikumisharjumuste üle, kirjutatakse lihtsaid dialooge ja dramatiseeringuid ning analüüsitakse kirjandustekste. Kodutööd (nt toidupoe valikute jäädvustamine või unepäeviku pidamine) aitavad õpitut siduda igapäevaeluga.
Programmis toimub õpe lihtsas eesti keeles, kuid see on seotud nii muuseumikogude kui ka kirjanduslike tekstidega. Nii saab osaleja õppida uut sõnavara ja väljendeid, arendada keeleoskust ning mõista, kuidas tervis ja eluviis on olnud osa eesti kultuuriloost.
Harjumaa Muuseumi haridusprogramm „Päevikust raamatuks – Ado Köögardali lood“
Haridusprogrammi keskmes on Keila kirikuõpetaja Ado Köögardali päevikud, mis avavad Eesti elu ja inimeste argipäeva eelmise sajandi alguses. Nende lugude kaudu õpitakse uut sõnavara, harjutatakse igapäevaseid väljendeid ning saadakse aimu, kuidas isiklikud mälestused võivad saada osaks Eesti kirjanduspärandist.
Õppepäevad on üles ehitatud teemade kaupa. Esimesel kohtumisel tutvutakse Keila ja Harjumaa Muuseumiga ning iga osaleja saab alustada oma päeviku pidamist. Seejärel liigutakse samm-sammult Köögardali pärandi ja eesti kultuuri eri tahkude juurde: leivapäev ja toidupärimus, rahvakalender ja rahvapidustused, jõulukombed, muinasjutud ja perelood, uue aasta lubadused ning info liikumine minevikus ja tänapäeval. Igal korral harjutatakse kuulamist, rääkimist, lugemist ja kirjutamist töövihikute, audiofailide, rühmatööde ning loovkirjutamise kaudu.
Programmi juurde kuuluvad ka kogukonnapäevad. Esimesel kohtutakse Keila kirikumõisas ja õpitakse tundma kiriku rolli kogukonna elus, teisel kogunetakse muuseumisse koos kohalike käsitöömeistritega, et ühiselt valmistada lihtsaid esemeid, näiteks kaaruspaelu. Iga tegevus on seotud konkreetse sõnavaraga ning pakub osalejatele võimalust praktiseerida keelt loomulikus olukorras.
Programmi lõpuks on igal osalejal valminud oma mini-päevik, mis sisaldab isiklikke katkeid ja kogemusi seitsme kuu jooksul õpitust. Viimasel kohtumisel jagavad osalejad oma päevikuid rühmas, harjutades eneseväljendust ja avalikku esinemist. Nii saab keeleõpe sideme päriseluga, kultuurilise mälu ja kirjandustraditsiooniga.
Eesti Rahva Muuseum ja Tartu Ülikooli muuseumi haridusprogramm „Keel on aken ühiskonda“
Haridusprogramm seob keeleõppe Eesti kultuuri ja raamatuaasta teemadega. Programmi fookuses on „Eesti raamat 500“ ning selle eesmärgiks on arendada osalejate eesti keele oskust, tugevdada kultuurilist kuuluvust ja luua tähenduslikke seoseid Eesti kirjanduse, ajaloo ja ühiskonna vahel.
Kohtumised toimuvad kaks korda kuus nädalavahetustel nii Eesti Rahva Muuseumis (Muuseumi tee 2) kui ka Tartu Ülikooli muuseumi filiaalides ja kogudes (Lossi 25, Ülikooli 18, Vanemuise 46, Tartu Tähetorn). Programmi käigus osalevad õppijad 14 õppepäeval ja kahel kogukonnapäeval, mis toovad kokku õppijad ja kohaliku kogukonna.
Programm algab sissejuhatava kohtumisega, kus luuakse kursuslase „eetikakoodeks“, vaadatakse ja arutletakse teemal „Keel on aken ühiskonda“ ning jagatakse kogemusi keeleõppest. Seejärel liigutakse samm-sammult erinevate teemade juurde, mis tutvustavad Eestit kirjanduse, ajaloo, looduse ja teaduse kaudu. Näiteks kohtumisel „Mitmekultuuriline Tartu“ uuritakse välinäitust „Kultuuride kohtumispaik“, kus osalejad otsivad ka oma rahvuskaaslaste jälgi Tartust ja arutlevad identiteedi teemadel. Kunstiprogrammis „Täiuse sisse vaadates“ avastatakse Olev Subbi loomingut, samal ajal õppides sõnavara, mis on seotud kunsti ja emotsioonide kirjeldamisega. Kirjandusteemaline õppepäev viib osalejad Toomemäele, kus luuletuste ja regilaulude abil arutletakse Tartu ja Eestiga seotud luuletraditsioonide üle.
Olulisel kohal on ka Eesti raamatuaasta programm „Kas sa seda lugu tead?“, kus osalejad dramatiseerivad tekstikatkeid ja loovad väikeses rühmas näidendi. Tartu Ülikooli muuseumis toimuv „Võluraamatu otsingul“ viib õppijad ajaloolise raamatukogu keskkonda, kus legendide ja vihjete abil õpitakse tundma eesti kirjanduspärandit. Programmi lõpuosas käsitletakse rahvuseepost „Kalevipoeg“ ning selle seoseid teiste rahvaste eepostega.
Koostööpäevad laiendavad õpikogemust. Palamusel, O. Lutsu kihelkonnakoolimuuseumis ja rahvarõiva nõuandekojas kohtuvad õppijad kogukonna liikmetega, arutavad filmi „Kevade“ järel oma õpiteid, õpivad rahvarõivaste kohta ning proovivad rahvatantsu. Tartu Ülikooli raamatukogus tutvutakse kogudega, koostatakse rühmatööna „ajaleht minevikust“ ja arutletakse ajakirjanduse rolli üle.
Haridusprogrammide rahastamisallikas on Euroopa Sotsiaalfond+ toetusest rahastatava projekti nr 2021-2027.4.07.23-0006 „Eesti keele õpet toetavad tegevused ja kodanikuõpe“ alategevus 3.4.4.3 „Haridusprogrammide, sealhulgas lihtsas eesti keeles, loomine kultuuri- ja spordiasutustes“.
