Sisukord
Kultuuriminister Heidy Purga: Lõimumisvaldkonnas on olulised nii järjepidevus kui ka paindlikkus
Aita tähistada kultuurilist mitmekesisust!
Riik toetab kultuuri- ja spordisündmuste korraldamist Ida-Virumaal
Eesti keelt saab ka suvel harjutada
Eesti keele oskus aitab inimestel siinsel tööturul paremini kohaneda
Keeleõppijaid ootab uus lugemik „Lõpuks leidsin sind”
Avasime Valgas roma keskuse
Meie meeskonna uued liikmed
Meie hanked ja taotlusvoorud
Kultuuriminister Heidy Purga: Lõimumisvaldkonnas on olulised nii järjepidevus kui ka paindlikkus
Milliseid väljakutseid seate lõimumisvaldkonnas oma ministritöö keskmesse, kuidas hakkame sidusamat ühiskonda looma?
Lõimumisvaldkonnas on olulised nii järjepidevus kui ka paindlikkus, et muutuvas keskkonnas pikaajalisi tulemusi saavutada. Peame vaatama suurt pilti ning pidama silmas seda, kuidas erinevad tegevussuunad üksteist toetavad ja täiendavad. Konkreetsetest tegevussuundadest tooksin esile eesti keele õppe tagamise, mis on küll seotud mitmesuguste väljakutsetega, kuid on hädavajalik ühiskonnas lõimumise soodustamiseks. Siin saame palju ära teha parandades ja arendades online-õppeplatvorme ning prioriseerides sihtrühmi.
Kohanemisprogrammi koolituste kättesaadavus on oluline nii Ukraina põgenikele, kui ka tavarände raames Eestisse jõudnud välismaalastele - ning info programmist peab ka õigete inimesteni jõudma.
Tuleb kindlasti mainida ka venekeelese inforuumi kvaliteedi parandamist. Vene propagandakanalite keelamine andis meile võimaluse suunata infotarbimine kvaliteetse venekeelse meediasisu poole, mida loovad Eesti meediakanalite toimetused.
Ida-Virumaale pöörame aga erilist tähelepanu läbi päris mitme meetme ja programmi, mille eesmärgiks on luua rohkem võimalusi inimeste suhtlemiseks ühiste huvide alusel, olgu see kultuuri- või spordivaldkonnas.
Kuidas saavad oodatud uuenduste saavutamist toetada inimesed ja organisatsioonid, kes aitavad lõimumisele kaasa?
Lõimumine toimubki inimeste vahel, ning mida rohkem teeme koostööd, kuulame üksteist, toetame üksteist, seda sidusam on meie ühiskond tervikuna. Mul on hea meel näha, et lõimumisvaldkond on täis särasilmseid ja töösse pühendunud aktiivseid inimesi ning tegusaid organisatsioone. Riik saab toetada ja luua tingimusi, kuid just need inimesed on lõimumise veduriteks. Kõik, kes õpetavad ja toetavad, õpivad, tegelevad oma kultuuri hoidmise ja tutvustamisega rahvuskultuuriseltsides ja kogukondades kui ka kõik need, kes seda süsteemi käimas hoiavad – suur tänu teile!
Mille poolest Eesti kultuuriline mitmekesisus Teid paelub?
Mind paelub see, et nii minu kodulinn Tallinn kui ka Eesti tervikuna on erinevate kultuuride kohtumispaik. Kultuuriline mitmekesisus rikastab meie elu ka siis, kui me ise seda ei taju – naudime erinevate maailmapaikade roogasid, kuulame muusikat, satume mõnikord kohvikus juttu rääkima mõne Eestisse armunud välismaalasega. Just muusika valdkonnas olen kogenud, et eri kultuurid kõnetavad Eesti inimesi rohkem kui aimata oskame. Ka Eesti oma kultuur on väga mitmekesine. Mul on hea meel, et saame kultuurilist mitmekesisust taas-avastada ja tähistada järgmisel aastal teema-aasta raames.
Milliseid ettevõtmisi peate oluliseks, et erinevatest rahvustest Eesti inimesed aina rohkem koos toimetaksid?
Kultuuril ja spordil on väga eriline võime inimesi ühendada. Kultuur on mõtete keskkond, sideaine, mis hoiab ühiskonda koos. Sport väärtustab koos tegutsemist ühise eesmärgi nimel. Seega on koos kogetud kontsert, näitus, füüsiline pingutus või etendus just see, mis ühendab inimesi hoolimata rahvusest. Mai algul avatud Ida-Virumaa toetusmeede sai loodud just sellele mõttele toetudes.
Aita tähistada kultuurilist mitmekesisust!
Maikuus tähistame mitmekesisuse päeva, aga kuulutame välja ka ideede kogumise kultuurilise mitmekesisuse aasta ühiseks läbiviimiseks.
Mais tähistatakse üle Euroopa mitmekesisuse kuud ja 10. mail tähistame selle raames Eestis mitmekesisuse päeva. Me kõik Eestis oleme erinevad – vanuse, soo, vaadete, huvide, tegevuste, võimete, oskuste, kultuurilise tausta ja paljude muude näitajate poolest. Erinevatena täiendame ja rikastame üksteist.
Aasta 2024 on aga kultuurilise mitmekesisuse aasta. Just sellele Eesti inimesi ühendavale väärtusele pöörame tähelepanu järgmise Kultuuriministeeriumi algatatud teema-aasta raames. Selleks võtame ühiselt ette kõik, mis aitab kultuurilisel mitmekesisusel eriliselt silma paista ja silmi erilise säraga täita. Teisisõnu, avastame ja jagame, väärtustame ja loome, hoiame ja rikastame meie kogukondade ning rahvaste kultuurilisi omapärasid läbi kõike, mis meid ühendab: alates elamustest ja müütidest kuni loomingu ja tulevikuni.
Nagu kultuuriline mitmekesisus algab igaühest meist, algab ka sellele pühendatud aasta meie ideedest. Seepärast mõtle teema-aasta toimkonnaga julgelt kaasa: jaga lehel integratsioon.ee/2024 juuni lõpuni ideid, kuidas järgmisel aastal Eesti kultuurilist mitmekesisust tähistada.
Kultuuriline mitmekesisus on meie kõigi nägu ja järgmine aasta on meie kõigi oma!
Riik toetab kultuuri- ja spordisündmuste korraldamist Ida-Virumaal
Alates 3. maist kuni 24. maini saab taotleda Integratsiooni Sihtasutuselt toetust Ida-Virumaal toimuvatele kultuuri- ja spordisündmustele, mis kaasavad Eesti kultuuriruumi eri keele- ning kultuuritaustaga inimesi.
Riikliku toetuse võivad saada kultuuri- ja spordiprojektid, mis hõlmavad vähemalt kolme sündmust, kaasavad projekti minimaalselt 1500 osalejat ja toimuvad Ida-Virumaal kuni 31. oktoobrini 2024. Selleks otstarbeks näeb tänavune kultuuriministeeriumi eelarve ette 1 000 000 eurot. Taotlusvooru viib läbi ja koordineerib Integratsiooni Sihtasutus.
Kõnealust toetust saab taotleda omavalitsus või juriidiline isik summas alates 25 000 eurost 200 000 euroni. Integratsiooni Sihtasutus võtab taotlusi vastu alates 3. maist kuni 24. maini 2023.
Toetuse taotlemise ja saamise tingimustega on võimalik tutvuda Integratsiooni Sihtasutuse veebilehel.
Keelemajad pakuvad ka suvel võimalusi eesti keele harjutamiseks
Integratsiooni Sihtasutuse eesti keele majad pakuvad ka suvehooajal põnevaid keelepraktika võimalusi kõigile keeleoskuse tasemetele.
Narva eesti keele maja keeleõppe- ja moeprojekt Moepööre saab meeleoluka punkti 11. juunil kell 16 algava moešõuga Astri keskuse laval. Oma jätkusuutliku moe kollektsioone esitleb 11 projektis osalenud meeskonda koos tuntud Eesti moedisaineritega – tule ja naudi!
Suvel pakub Narva keelemaja keeleõppetegevusi ka väljasõitude vormis. Näiteks Lastevanemate klubi viib osalejad tutvuma Läänemaa Ühisgümnaasiumi tegemistega Haapsalus ning sarja „4 aastaaega“ raames saab tutvuda vanausuliste kultuuriga Peipsimaa Sibulateel. Ida-Virumaa ja Harjumaa täiskasvanuid ootame ka keelekümbluslaagritesse, kus saab õppida eesti keelt, tutvuda Eesti paikade ja kultuuriga, suhelda eesti kodukeelega inimestega ning suurendada oma suhtlemisjulgust erinevates eestikeelsetes ühistegevustes.
20. augustil õhtul toimub Narvas Laulupiknik. Ootame perekondi piknikukorvide ja -vaipadega Narva Kindluse nõlva jalamile Joaorgu, et veeta koos mõnusalt aega kontserti kuulates ning ise kaasa lauldes-tantsides. Peaesinejaks on Narva eesti keele maja tandemkoor, lisaks astuvad üles Ida-Virumaa koorid ja ansamblid. Suured ekraanid võimaldavad osalejatel kaasa laulda ning sel moel eesti keelt ja laulukultuuri õppida.
Tallinna eesti keele maja kutsub oma õppijaid uurima Tallinna linnaruumi – külastame koos eestikeelse giidiga Pirita kloostrit, Botaanikaaeda ja Kadriorgu; toimub õppekäik Rahvusooper Estoniasse ja Lauluväljaku külastuskeskusesse. Muusikahuvilisi ootab erikursus „Eest muusika 100 aastat“, kus tutvume eesti heliloojate, estraadiklassikute ja kaasajal kuulsust kogunud popmuusikute loominguga.
Eesti keele huvilistel on lisaks Tallinna väärtustega tutvumisele võimalik avastada ka Eesti saari ja rannakultuuri, osaleda metsaistutamise talgupäeval, tulla kultuurireisile Narva või Viljandisse ning rännata mööda vähetuntud loodusradu koos alpinist Alar Sikuga.
Teist aastat järjest korraldame juulis ka Paldiski perelaagri. Suvise loovuslaagri eesmärk on õppida eesti keelt läbi ühistegevuste: kuulame, suhtleme, kirjutame, loeme eesti keeles – saame uusi oskusi ja sõpru. Samuti osaleme Paldiski Kogukonnapäeval ja Maardu Linnapäeval, leidke meie telk üles!
Keelemajade ürituste kavaga saab tutvuda siin integratsioon.ee/kalender. Keele harjutamise sündmustele saab registreeruda iseteeninduskeskkonna integratsioon.ee/iseteenindus kaudu, kus on registreerumiseks avatud kõik käimasoleva kuu üritused ja plaanide tegemiseks nähtavad järgmise kuu omad.
Jooksvalt saad keelemajade põnevatel projektidel silma peal hoida Facebookis: tule Tallinna eesti keele maja ja Narva eesti keele maja jälgijaks!
Eesti keele oskus aitab inimestel siinsel tööturul paremini kohaneda
Sellest aastast paneb Integratsiooni Sihtasutus veelgi enam rõhku tööturuteenustele toetades erineva keele ja kultuuritaustaga inimeste konkurentsivõimet tööjõulähetus- ja praktikaprogrammiga ning nõustades tööandjaid.
Eesti keele ebapiisav oskus võib nõrgendada inimese positsiooni tööturul, eriti kandideerimisel riigikeele oskust nõudvasse ametisse. Samuti võivad läbinisti eestikeelsed organisatsioonid olla ettevaatlikud teisest rahvusest inimeste värbamisel, sest tööandjal puudub kogemus, kuidas toetada töö käigus eesti keele omandamist. Väiksemad võimalused erialast tööd leida mõjutavad aga inimeste üldist toimetulekut ega soodusta nende Eesti identiteedi tugevnemist.
Korraldame erineva keele- ja kultuuritaustaga tudengitele mõeldud avaliku sektori praktikaprogrammi. Praktikale kandideerimise eelduseks on hea eesti keele oskus ja huvi praktikavaldkonna vastu, praktikaperiood jääb selle aasta sügisesse.
Hetkel ootame avaldusi avaliku sektori organisatsioonidelt, kes on valmis praktikante eestikeelses töökeskkonnas juhendama. Lisainfot programmi ja 17. mail tööandjatele korraldatava infotunni kohta saab veebilehelt praktikaprogramm.integratsioon.ee.
Eesti keele praktiseerimiseks mõeldud tööjõulähetusprogramm pakub valdavalt venekeelses keskkonnas töötavatele inimestele eesti keele praktikat sama valdkonna eestikeelses organisatsioonis. Hetkel toimuvad ettevalmistused, esimesi keelekomandeeringuid on kavas piloteerida 2023. aasta lõpus.
Tööandjate nõustamine. Paljud tööandjad värbavad erineva kultuuritaustaga inimesi, kes oskavad vähe või ei oska üldse eesti keelt. Integratsiooni Sihtasutus annab tööandjatele nõu, kuidas korraldada eesti keele õpet töökohal või suunata töötaja sobivale keelekursusele ning kuidas motiveerida töötajat kasutama eesti keelt ka töökeskkonnas ja vabaajategevustes. Tööandjad saavad registreeruda nõustamisele kirjutades info@integratsioon.ee.
Tööjõulähetus- ja praktikaprogrammid on kaasrahastatud Euroopa Liidu poolt.
Andsime koos keeleõppijatega välja lugemiku „Lõpuks leidsin sind”
Integratsiooni Sihtasutus esitles lugemikku „Lõpuks leidsin sind”, mis valmis Narva eesti keele maja õpetajate ja erinevates Eesti paikades elavate keeleõppijate koostöös. Uue raamatu veebiversiooni saavad kõik soovijad tasuta kasutada.
Uus raamat jutustab keeleõppijate naljakaid ja ebatavalisi lugusid, mis on nendega keele õppimisel tõesti sündinud. Kaasahaaravale lugemisele järgnevad ülesanded, mis aitavad paremini mõista loo kultuurilist tausta või mõnd eesti keele grammatilist aspekti.
Lugemik valmis Integratsiooni Sihtasutuse Narva eesti keele maja mullu aprillis algatatud projekti „Kirjutame KOOS raamatu“ raames. Ligi 70 inimest erinevatest Eesti paikadest jagasid eesti keele õppimisel juhtunud toredaid eksitusi. Keelemaja õpetajad Marta Dolgošev ja Pille Maffucci töötasid lood läbi ning panid need juhtuma väljamõeldud tegelaste Adami ja Eevaga kokku 25 erinevas seigas.
Raamat on toeks eesti keele õppes edasijõudnutele ja mõnusaks lugemiseks kõigile, kellele eesti keele omapärad huvi pakuvad. Kesk- ja kõrgtasemel eesti keele õppijad leiavad sellest ammuoodatud võimalust lisaks õpikutekstidele lugeda eesti keeles midagi, mis on lihtsam kui ilukirjandus. Teisalt saavad aga eestlased lugudest aimu, kuidas tunneb ennast eesti keele õppija.
Raamatut saab iga huviline tasuta lugeda või alla laadida Integratsiooni Sihtasutuse veebilehel.
Paberkandjal lugemik jõuab suurematesse raamatukogudesse ning Integratsiooni Sihtasutuse keeleõppepartneritele. Raamatu tiraaž on 800 eksemplari.
Avasime Valgas roma noortekeskuse
Integratsiooni Sihtasutus avas Eesti suurima roma kogukonnaga linnas Valgas keskuse, kus roma lapsed ja noored saavad tuge hariduse omandamisel ning koolivälise aja sisustamisel.
6. aprillil avatud keskus hakkab tegutsema Integratsiooni Sihtasutuse mentorteenuse raames, mis on suhteid arendavaks vahelüliks roma kogukonna ja Eesti ühiskonna vahel.
Valgas Jakobi tänaval avatud ruumides on ligi 150 m²-l sisustatud õppeklass ja roma tantsu harjutamiseks sobiv saal. Lapsed ja noored saavad seal osaleda tantsutrennides, eesti keele õppes ning õpiabi tundides; samuti romade kultuuri tutvustamiseks korraldatavatel kohtumistel.
Keskuse avasid roma kogukonna osalusel Kultuuriministeeriumi kultuurilise mitmekesisuse asekantsler Eda Silberg, Valga vallavanem Monika Rogenbaum ning Integratsiooni Sihtasustuse kultuurilise mitmekesisuse valdkonnajuht Ave Härsing. Avamispeol esines Valga roma noorte tantsurühm „Shukar Roma“
Meie uued kolleegid
Aasta esimestel kuudel on Integratsiooni Sihtasutusega liitunud mitmeid uusi võimekaid spetsialiste. Saage palun tuttavaks!
Uuringute valdkonnajuht Ivan Polynin. Valdkonnajuhina on Ivani koordineerida sihtasutuse eesmärkide saavutamiseks vajalike analüüsitegevuste plaanimine ja elluviimise korraldamine, jooksva andmekogumise organiseerimine ning meie uhkuse – rahvusvahelise lõimumiskonverentsi – korraldamine.
Ivan on hariduselt politoloog ja õpib praegu samal erialal Tallinna Ülikooli doktorantuuris. Ivan on üks Eesti Integratsiooni Monitooringu 2020 autoritest. Oma eelmises ametis Tartu Ülikooli Narva Kolledži rahvusvaheliste suhete spetsialistina tegeles ta välisüliõpilaste kohanemise toetamisega.
Tööturuteenuste valdkonnajuht Katrin Maiste. Katrini kätes on erineva keele-, kultuuri- ja rändetaustaga inimeste konkurentsivõimet toetavate tööturu tegevuste arendamine. Sealhulgas näiteks avaliku sektori praktikaprogrammi juhtimine ning tööjõulähetusprogrammi käivitamine, mis annab erineva emakeelega töötajale võimaluse eestikeelses töökeskkonnas praktiseerida.
Katrin on õppinud Tartu Ülikoolis taani ja ka eesti keelt, lõpetamisel on personalijuhtimise magistriõpingud Tallinna Tehnikaülikoolis. Tema tänaseid tegevusi toetavad hästi Omniva personaliosakonnas ja Eesti Instituudis omandatud töökogemused.
Teenuste valdkonnajuht Ann Lind-Liiberg. Teenuste valdkonnajuht loob lõimumisteenustest täiuslikult toimiva terviku analüüsides ja parendades olemasolevaid teenuseid, luues sihtasutuse tulevikuteenuste kontseptsiooni ning aidates suunata valdkonna digiarenguid.
Ann on õppinud Tallinna Ülikooli magistrantuuris sotsiaaltööd. Sellel alal on ta ka rohkelt kogemusi omandanud sotsiaaltöötajana Tallinna Kopli Laste Varjupaigas, kriminaalhooldusametnikuna Harju Maakohtus ja Tallinna Vanglas ning töötanuna Sotsiaalministeeriumi laste ja perede osakonnas ning Sotsiaalkindlustusameti laste heaolu osakonnas, kus Ann aitas disainida ja käivitada uusi teenuseid.
Keeleõpet toetavate tegevuste valdkonnajuht Mari Sieberk. Mari tööks on eesti keele harjutamist toetava keskkonna loomine keeleõppijatele, sihtrühmale sobivate keeleõpet toetavate tegevuste ja programmide väljatöötamine ja elluviimine ning uudsete keelepraktika lahenduste leidmine ja juurutamine.
Mari on lõpetanud Tallinna Ülikooli infoteaduse erialal. Suure raamatusõbrana on ta töötanud pikalt Tallinna Keskraamatukogus nii arenduse kui ka kommunikatsiooni alal.
Avatud on mitmeid hankeid ja taotlusvoore
Maikuu alguses kuulutasime välja ülalkirjeldatud taotlusvooru „Toetus lõimumist edendavatele Ida-Virumaa kultuuri- ja spordisündmustele“, millele ootame toetustaotlusi 24. maini.
25. maini on avatud riigihange „Rahvusvahelise lõimumisalase konverentsi korraldusteenuse tellimine” ning taotlusvoor „Eesti väliskogukondadele suunatud omaalgatuslike projektide taotlusvoor 2023“.
Läbi aasta on avatud taotlusvoor „Tagasipöördumistoetuste maksmine“.
Välja kuulutamisel on riigihange, millega Integratsiooni Sihtasutus otsib partnerit kodulehe haldamiseks järgneva kolmeaastase perioodi jooksul.
Info hetkel avatud hangete ja taotlusvoorude kohta on avaldatud Integratsiooni Sihtasutuse veebilehel ning see uueneb jooksvalt.
