Taotlusvoor: „Eesti väliskogukondade väljaannete toetamine 2025“

Toetuse andmise eesmärk toetada Eesti väliskogukondade väljaannete toimetuste jätkusuutlikkust rahvuskaaslaste kogukondades uudiste ja informatsiooni vahendamisel, Eestiga ühtekuuluvustunde tugevdamisel ning eesti keele  ja kultuuri hoidmisel ja edendamisel.

Taotlusvooru rahastab Välisministeerium ja viib läbi Integratsiooni Sihtasutus.

Toetuse andmisega saavutatakse järgmised oodatavad tulemused:

1) tegusad väljaannete toimetused;

2) jätkusuutlikkus rahvuskaaslaste kogukondades uudiste ja informatsiooni vahendamisel;

3) tugevam ühtekuuluvustunne Eestiga;

4) tulemuslikkus eesti keele ja kultuuri hoidmisel ja arendamisel.

 

Nõuded taotlejale

Taotlejaks võib olla Eestis registreeritud eraõiguslik juriidiline isik, äriregistrisse kantud füüsilisest isikust ettevõtja (vajadusel kontrollitakse ja fikseeritakse riigiabi või vähese tähtsusega abi kriteeriumitele vastavus) või välisriigis asukohamaa reeglite kohaselt registreeritud eraõiguslik juriidiline isik.

Taotlusvooru eelarve on 45 000 eurot. Ühele projektile antav toetus on maksimaalselt  7000 eurot.

Taotluste esitamise tähtaeg on 07.04.2025 kell 23:59 (Eesti aja järgi)

Digitaalselt allkirjastatud taotlus (või allkirjastatud ja skannitud) koos lisadega esitatakse elektrooniliselt aadressil taotlus@integratsioon.ee  märgusõnaga „Taotlusvoor väliskogukondade väljaanded“.

Taotlusvooru saab iga taotleja esitada ühe taotluse.

Taotlusvooru alusdokumendiks on „Eesti väliskogukondade väljaannete toetamise tingimused ja kord“ juhend.

Taotlusvooru ellu viimise aluseks on Sidusa Eesti arengukava 2021-2030 ning selle raames ka üleilmse eestluse 2022-2025 tegevuskava

 

Tulemused

Taotlusvooru "Eesti väliskogukondade väljaannete toetamine 2025" toetuste määramine:

Jrk nr

Taotleja nimi

Projekti nimi

Toetuse summa

1

AiSBL Eesti Selts Belgias

Euroopa Südames sisuloome ja arendus

3500,00

2

Eesti Elu - Estonian Life

Eesti Elu jätkusuutlik kasv läbi sisuloome ja noortele suunatud projekt

4000,00

3

Šveitsi Eesti Selts

Šveitsi Eesti Seltsi ajaleht Mägi ja Meri VI väljaanne, 2025

2000,00

4

Die Blaue Brücke e.V.

Noor Kunst

4000,00

5

Tuglas-seura ry

Eesti-Soome kakskeelse kultuurilehe Elo eestikeelse sisu arendamine

4000,00

6

Rootsi Eestlaste Liit

Ajakiri "Rahvuslik Kontakt"

4000,00

7

Estonian Arts Centre

KESKUSe uudiskiri

3000,00

8

The Nordic Press Estonian-American Publisher, Inc.

Vaba Eesti Sõna nähtavamaks tegemine läbi erinevate tegevuste

4000,00

9

Virolaisyhdistysten Verkosto Suomess ry

Eestikeelse meediaplatvormi arendus ja kogukonna sidusus Soomes 2025

3500,00

10

MTÜ Baltic Heritage Network

Uudiskiri "Baltic Heritage Network Newsletter" väljaandmine ja portaali balther.net täiendamine

3000,00

11

Eestikeelse Hariduse Selts

Soome Eestikeelse Hariduse Seltsi väljaanded

2700,00

12

ARICEst OÜ

Eesti infoleht Saksamaal

2500,00

13

Estonian Cultural Association of Western Australia

EstWesti uudiskirja arendamine ja väljaandmise alustamine

2500,00

14

MTÜ ESTO Peakomitee

ESTO 2025 Stockholm-Narva-Tallinn

2300,00

 

Lisad:

Document
Document

 

Lisainfo:

Kaire Cocker
rahvuskaaslaste nõustamisteenuste valdkonnajuht
Tel: +372 5364 4172
E-post: kaire.cocker@integratsioon.ee

Raili Pihlamägi
koordinaator
Tel: +372 56240439
E-post: raili.pihlamagi@integratsioon.ee

Keelevitamiin B1 (Narva) - KOHAD TÄIS

  • Suhtlustase: B1.1
  • Koht: Narva eesti keele maja Linda 2
  • Aeg: 03.03.2025 kell 18:00 - 19:30
  • Formaat: Suhtluspraktika

Keelevitamiin B on võimalus tulla kord nädalas eesti keele majja ja harjutada kõnekeelt. Osaleda võivad nii B1.1 kui B1.2 keeletasemel õppijad. Kohtumised saavad olema mitmekesised: suhtleme, lahendame ülesandeid, improviseerime.

Märtsi kohtumise teema: On see lumi või vahukoor? Vastlapäev.

Registreerimine: https://iseteenindus.integratsioon.ee/service/view/15195?lang=et

NB! Registreerimine sündmustele toimub nüüd läbi Integratsiooni Sihtasutuse iseteeninduse, kuhu saate siseneda ID-kaardi, Mobiil-ID või Smart-ID abil. Palun tutvuge iseteeninduse kasutusjuhendiga: https://integratsioon.ee/iseteenindus

Mokalaat B2 (Zoom)

  • Suhtlustase: B2+
  • Koht: Narva eesti keele maja Zoom
  • Aeg: 03.03.2025 kell 18:00 - 19:30
  • Formaat: Suhtluspraktika

Mokalaat on keelekohtumiste sari, kus ei ole õpetajat ega õppijaid: kõik on ühtaegu õppijad ja õpetajad! Kohtumistel arendame oma esinemis- ja esitluse tegemise oskust. Mokalaadal on seda võimalik teha sõbralikus õhkkonnas ning enda jaoks huvitaval teemal. Osalejad valmistavad kordamööda ette esitluse ühe tuntud eesti inimese kohta. See võib olla muusik, kirjanik, näitleja, poliitik, sportlane või keegi, kes mingil põhjusel teile huvi pakub. Teised on aktiivsed kuulajad, kes küsivad küsimusi ja osalevad ettekandele järgnevas arutelus. Vähemalt poole Mokalaada ajast veedame väikestes vestlusgruppides erinevatel teemadel arutledes. Aeg-ajalt kutsume külla inimesi, kes räägivad meile oma põnevast kogemusest.

Registreerimine: https://iseteenindus.integratsioon.ee/service/view/15196?lang=et

NB! Registreerimine sündmustele toimub nüüd läbi Integratsiooni Sihtasutuse iseteeninduse, kuhu saate siseneda ID-kaardi, Mobiil-ID või Smart-ID abil. Palun tutvuge iseteeninduse kasutusjuhendiga: https://integratsioon.ee/iseteenindus

Raamatukogureede B1 (Paldiski) - KOHAD TÄIS

  • Suhtlustase: B1
  • Koht: Tallinna eesti keele maja Rae 38, Paldiski linn, raamatukogu
  • Aeg: 21.02.2025 kell 16:00 - 17:30
  • Formaat: Suhtluspraktika

Raamatukogureede on suhtlusring, mis toob kokku erineva emakeelega inimesed, kes soovivad harjutada meeldivas ja sõbralikus atmosfääris eesti keelt.

Suhtlusklubis saame tuttavaks, vestleme erinevates suhtlemisvormides, mängime lõbusaid meeskonnamänge ja vahetame infot.

Ootame raamatukogureedete kohtumistele keeleõppijaid, kes soovivad harjutada mängeldes eesti keelt.

Registreerimine: https://iseteenindus.integratsioon.ee/service/view/15176?lang=et

NB! Registreerimine sündmustele toimub nüüd läbi Integratsiooni Sihtasutuse iseteeninduse, kuhu saate siseneda ID-kaardi, Mobiil-ID või Smart-ID abil. Palun tutvuge iseteeninduse kasutusjuhendiga: https://integratsioon.ee/iseteenindus

Uus Eesti kino A2+ (Narva)

  • Suhtlustase: A2+
  • Koht: Narva eesti keele maja Linda 2
  • Aeg: 26.02.2025 kell 18:00 - 20:00
  • Formaat: Suhtluspraktika

“Uus Eesti kino” on igakuine filmiõhtute sari, kus fookuses on eesti filmi kõige värskemad pärlid. Filmiõhtute eesmärk on tutvustada kaasaegset eesti filmi ning arendada kuulamis-, lugemis-, ja arutlemisoskust. Filmile eelneb ja järgneb vabas vormis vestlus, kus osalejad saavad oma mõtteid jagada. Samuti arutatakse eelnevalt koos läbi filmis esinevad keerulisemad (sh kõnekeelsed) väljendid ning avatakse filmi tagamaad. Igaks korraks on ette valmistatud ka info- või tööleht. Oodatud on kõik, kes huvituvad eesti filmidest. Filmiõhtud sobivad erinevatele keeletasemetele, ning soovituslik keeletase on märgitud iga filmiõhtu juures eraldi.
Arendatavad osaoskused: Kuulamine, lugemine, rääkimine.

Dokumentaalfilm, mis jäädvustab kaunist Eestimaa loodust ja põneva mõttemaailmaga loodusemees Fred Jüssit. Jüssit on nimetatud lausa loodusfilosoofiks. Ta vastandas end tänases päevas nii levinud edukultusele ja rööprähklemisele, jutlustades puhkamise ja molutamise vajalikkusest. Jüssi filosoofiliste ja muhedate mõtiskluste taustaks näeme Eesti loodust kogu tema mitmekülgsuses ja ilus. Filmi režissöör on Jaan Tootsen ("Uus maailm") ja operaatoritöö tegi Joosep Matjus ("Tuulte tahutud maa").

Registreerimine: https://iseteenindus.integratsioon.ee/service/view/15193?lang=et

NB! Registreerimine sündmustele toimub nüüd läbi Integratsiooni Sihtasutuse iseteeninduse, kuhu saate siseneda ID-kaardi, Mobiil-ID või Smart-ID abil. Palun tutvuge iseteeninduse kasutusjuhendiga: https://integratsioon.ee/iseteenindus

Tantsumaja: pärimustantsu õhtud A1 (Narva)

  • Suhtlustase: A1
  • Koht: Narva eesti keele maja Narva kultuurimaja Rugodiv
  • Aeg: 27.02.2025 kell 18:00 - 20:00
  • Formaat: Suhtluspraktika

Kord kuus toimuv pärimustantsuõhtu koos Eesti Pärimusmuusika Keskuse muusikutega. Õpitakse koos tantsusamme, mida kohe ka praktikas kasutatakse, samuti õpitakse tundma Eesti pärimuskultuuri erinevaid aspekte: mänge, laule, tantse.

Arendatavad osaoskused: Kuulamine, kultuuriteadlikkus.

Registreerimine: https://iseteenindus.integratsioon.ee/service/view/15191?lang=et

NB! Registreerimine sündmustele toimub nüüd läbi Integratsiooni Sihtasutuse iseteeninduse, kuhu saate siseneda ID-kaardi, Mobiil-ID või Smart-ID abil. Palun tutvuge iseteeninduse kasutusjuhendiga: https://integratsioon.ee/iseteenindus

Sõbrad, juured ja teekond kodakondsuseni: Denisi lugu

 

Denis teadis juba lapsepõlves, et tema elu on seotud Eestiga. Siin ta sündis, õppis ja kujunes isiksuseks. Hoolimata „halli“ passiga elatud aastatest tegi ta teadliku otsuse saada Eesti kodakondsus, tundes, et on aeg lõpuks määrata oma koht maailmas.

„Ma uskusin kaua, et hallist passist mulle piisab: ma sain vabalt reisida Euroopas, Venemaal ja teistes riikides,“ ütleb Denis. „Aga lõpuks mõistsin, et tahan olla täisväärtuslik osa ühiskonnast, milles ma elan. Veelgi enam, mu Eesti sõbrad küsisid tihti, miks ma seda võimalust ei kasuta.“

Just sõbrad mängisid tema otsuses võtmerolli. Nende toetus aitas Denisil kindlalt läbida kõik ettevalmistuse ja eksamite etapid. „Üks tuttav ütles: „Vaata, sa pead seda lihtsalt tegema.“ Ma mõistsin, et tal on õigus. Mõnikord tehakse otsus just sellistes hetkedes.“

Eksamiteks valmistumine osutus Denisi jaoks suhteliselt lihtsaks. Ta oli eesti keelt kuulnud juba lapsepõlves ja kasutanud seda sageli sõpradega suhtlemiseks. Sellegipoolest osutusid kursused kasulikeks: „Kõige rohkem aitas mind grammatika õppimine. Isegi minu Eesti päritolu sõbrad ei tea sageli kõiki reegleid, aga mina sain neist tänu suurepärastele õpetajatele aru. Õppimine ei olnud raske, vaid pigem nauditav.“

Kuid kodakondsuse saamise tee langes kokku keerulise perioodiga: sõda, vabatahtlik tegevus, töö – kõik see võttis palju aega. „Oli hetki, kui ma tahtsin kõik ära jätta,“ tunnistab Denis. „Aga sõprade, õpetajate ja programmi toetus aitas mind edasi minna. Ma tundsin, et ma pole üksi.“

Denis rõhutab, et õppimisprotsess ise ei olnud talle lihtsalt vajalik, vaid ka tõeliselt huvitav kogemus. Kursustel kohtus ta teiste osalejatega, kellest igaüks liikus oma eesmärgi poole. „See oli inspireeriv. Me jagasime nõuandeid ja toetasime üksteist. Rühmas valitses imeline õhkkond, kus keegi ei tundnud end võõrana.“

Pärast eksamite edukat läbimist valdas Denisit rõõm ja uhkus. „Kui ma ütlesin oma sõpradele, et olen eksamid läbinud, hüüdsid nad rõõmsalt: „Tere tulemast!“ See hetk oli mulle tähtis, sest ma tundsin end täielikult selle kogukonna liikmena, kuhu olen alati kuulunud.“

Programmis osalemine aitas Denisil kinnitada oma otsust jääda Eestisse. „Ma sündisin siin ja minu süda jääb alati Eestisse.“ Programm avas talle uusi võimalusi ja aitas tal mõista, et Eesti on koht, kus on tema juured, sõbrad ja kodu.

 

Tulevastele Eesti kodanikele

Integratsiooni Sihtasutus koostöös Siseministeeriumiga toetab välismaalasi Eesti kodakondsuse taotlemisel. Selleks pakub sihtasutus võimalusi tasuta õppida vajalikul tasemel (B1) eesti keelt, ette valmistuda kodakondsuseksamiks ja nõustamist seonduvates küsimustes. Huvilised on teretulnud ennekõike nõustamisele: https://integratsioon.ee/keeleope-eesti-kodakondsuse-taotlemiseks.

 

Denis

 

 

Pakistanist Eestisse: Taimoori elumuutev teekond kodakondsuse saamiseni

 

Fareed Ud Din Taimoori jaoks ei olnud teekond Eesti kodakondsuse saamiseni pelgalt juriidiline protsess – see oli sügavalt isiklik ja elumuutev kogemus.

Tema lugu sai alguse 2015. aastal, kui teda inspireerisid Tallinna Tehnikaülikoolis õppinud sõbrad. Sotsiaalmeedias nende saavutusi jälgides hakkas ta endale ette kujutama sarnast tulevikku. Euroopa kvaliteetne tasuta haridus tundus talle tõelise unistusena. Just tänu lähedase sõbra julgustusele otsustas Taimoor astuda suure sammu ja kolida Eestisse.

Noore üliõpilasena Pakistanist saabunud Taimoor pidi algusest peale toime tulema mitmete väljakutsetega: uue kultuuriga kohanemine, elamine eemal perest ja täiesti erineva keelega hakkama saamine olid kõik hirmutavad. Kuid ta oli kindlalt otsustanud, et see võimalus võib tema elu täielikult muuta.

Kodakondsuse saamiseks pidi Taimoor selgeks õppima eesti keele ja sooritama mitmeid eksameid. Keeleõpe oli alguses eriti raske. „Eesti keel ei sarnanenud ühegi keelega, millega ma varem kokku puutunud olin,“ ütles Taimoor.

Siinkohal pakkus ettevalmistav programm kodakondsuse saamiseks üliolulist tuge. Taimooril oli juurdepääs hästi struktureeritud keelekursustele ja õppematerjalidele, mis juhatasid teda samm-sammult. Lisaks keelele aitas programm tal valmistuda eksamiteks ja paremini mõista Eesti ühiskonda.

Programmi suurim eelis oli personaalne lähenemine. Mentorid ja juhendajad olid alati valmis vastama küsimustele, selgitama keerulisi momente ja andma julgustust. „Ilma nende toetuseta oleks olnud palju raskem eesmärgini jõuda,“ ütles Taimoor.

Vahepeal oli Taimooril hetki, mil tundus, et kõigi kohustustega toimetulek on võimatu. Tööd, õpinguid ja eksamiteks valmistumist ühildada ei olnud lihtne. Kuid ta tuletas endale pidevalt meelde, miks ta selle teekonna ette võttis. Programmi selge struktuur ja kättesaadavad materjalid aitasid säilitada motivatsiooni, ning iga väike edusamm viis teda eesmärgile lähemale.

Olulist rolli mängis ka suhtlus teiste programmi osalejatega. Kõigil oli sama eesmärk, nad toetasid üksteist ja jagasid kogemusi. Teiste edulood inspireerisid Taimoori ja aitasid tal raskematel hetkedel mitte alla anda.

Kui Taimoor lõpuks Eesti passi sai, täitsid teda uhkus ja kergendus. See dokument oli sümboliks aastatepikkusele pingutusele, järjekindlusele ja isiklikule kasvule. Kodakondsuse saamisega tundis ta end mitte ainult Eesti ühiskonna osana, vaid tema ees avanesid ka piiramatud võimalused oma plaanide elluviimiseks.

Taimoori jaoks on Eesti kodakondsuse eelised ilmsed. Nüüd on tal avatud kõik teed professionaalseks kasvuks ning mis kõige tähtsam – ta tunneb end koduselt riigis, mis tagab talle stabiilse tuleviku. Kõige olulisem aga on see, et see tugevdanud tema sidet Eestiga, riigiga, mis teda vastu võttis ja andis võimaluse areneda.

Neile, kes mõtlevad sellel teel astuda, annab Taimoor lihtsa, kuid olulise nõuande: „Ärge laske hirmul ja kahtlustel end peatada. Jah, see protsess pole lihtne, kuid see on seda väärt. Tehke esimene samm, olge järjepidevad ja uskuge endasse.“ Tema sõnul on äärmiselt oluline kasutada kõiki programmi pakutavaid võimalusi: „Nende tugi on just see, mis aitab kõigist raskustest üle saada.“

Taimoori lugu on särav näide sellest, mida on võimalik saavutada tänu sihikindlusele ja mõttekaaslaste toele. See inspireerib, et iga eesmärk, ükskõik kui raske see ka ei tunduks, on saavutatav, kui oled valmis alustama ja järjekindlalt oma teekonda jätkama.

 

Tulevastele Eesti kodanikele

Integratsiooni Sihtasutus koostöös Siseministeeriumiga toetab välismaalasi Eesti kodakondsuse taotlemisel. Selleks pakub sihtasutus võimalusi tasuta õppida vajalikul tasemel (B1) eesti keelt, ette valmistuda kodakondsuseksamiks ja nõustamist seonduvates küsimustes. Huvilised on teretulnud ennekõike nõustamisele: https://integratsioon.ee/keeleope-eesti-kodakondsuse-taotlemiseks.

 

Fareed Ud Din Taimoor