Narva Muuseumi haridusprogramm A2+

  • Suhtlustase: A2+
  • Koht: Sihtasutus Narva Muuseum Vestervalli 21
  • Aeg: 23.11.2024 kell 11:00 - 13:15
  • Formaat: Haridusprogramm

Programmi nimi: „Narva arhitektuuripärand“

Sisukirjeldus: Programmi viiakse läbi püsinäitusel „Vana Narva makett“. Uurides linna maketti, avaneb külastajatele võimalus sukelduda sõjaeelse linna atmosfääri, avastada linna arhitektuurilise eripära ning tutvuda mitmete erinevate arhitektuurisuundadega. Programmi käigus tõmmatakse paralleele Narva tänapäevase ilmega, räägitakse muutustest linnakodanike elus, olenevalt linna arengutingimustest.
Osalejaid oodatakse Narva Kunstigaleriis aadressil Vestervalli 21.

Kontakt: info@narvamuuseum.ee või tel 3599230.

-----------
Vähese keeleoskusega täiskasvanutele eesti keele õppe toetamiseks ja praktiseerimiseks loodud haridusprogramm, eesmärgiks tutvustada Eesti kultuuriruumi. Läbi kuulamise ning lugemisülesannete toetakse algtasemel keeleoskaja püüdlust mõista eesti keelt. Lisaks julgustatakse programmis osalejaid läbi lihtsate tegevuste omavahel suhtlema, innustades jätkama keeleõpet.

Haridusprogrammi rahastatakse: ESF+ projekt nr 2021-2027.4.07.23-0006 „Eesti keele õpet toetavad tegevused ja kodanikuõpe“ alategevus „Haridusprogrammide, sealhulgas lihtsas eesti keeles, loomine kultuuri- ja spordiasutustes“.

Registreerimine: https://iseteenindus.integratsioon.ee/service/view/14566?lang=et

NB! Registreerimine sündmustele toimub nüüd läbi Integratsiooni Sihtasutuse iseteeninduse, kuhu saate siseneda ID-kaardi, Mobiil-ID või Smart-ID abil. Palun tutvuge iseteeninduse kasutusjuhendiga: https://integratsioon.ee/iseteenindus

Okupatsioonide ja vabaduse muuseum Vabamu ning KGB vangikongid haridusprogramm A2+

  • Suhtlustase: A2+
  • Koht: Kistler-Ritso Eesti SA Toompea 8b
  • Aeg: 23.11.2024 kell 10:00 - 15:00
  • Formaat: Haridusprogramm

Programmi nimi: “Lühivaade Eesti lähiajalukku: vabadus ja vastutus”

Arutletakse Eesti ajaloo keerdkäikude kaudu üksikisiku rolli üle ühiskonnas. Vaatame, milliste valikute ette panevad sõjad ja ühiskondlikud muutused inimesed, kuidas jääda iseendaks keerulistes olukordades, kuidas võidelda ebaõigluse vastu ning kui suur võib olla kodanikualgatuse ja -julguse mõju. Tutvume mälestuste ja isiklike lugude kaudu eestimaalaste elukäikudega, külastades Vabamu ja KGB vangikongide püsinäitust.

Lisainfo Aive Peil: aive@vabamu.ee või tel 56699700.

-----------
Vähese keeleoskusega täiskasvanutele eesti keele õppe toetamiseks ja praktiseerimiseks loodud haridusprogramm, eesmärgiks tutvustada Eesti kultuuriruumi. Läbi kuulamise ning lugemisülesannete toetakse algtasemel keeleoskaja püüdlust mõista eesti keelt. Lisaks julgustatakse programmis osalejaid läbi lihtsate tegevuste omavahel suhtlema, innustades jätkama keeleõpet.

Haridusprogrammi rahastatakse: ESF+ projekt nr 2021-2027.4.07.23-0006 „Eesti keele õpet toetavad tegevused ja kodanikuõpe“ alategevus „Haridusprogrammide, sealhulgas lihtsas eesti keeles, loomine kultuuri- ja spordiasutustes“.

Registreerimine: https://iseteenindus.integratsioon.ee/service/view/14552?lang=et

NB! Registreerimine sündmustele toimub nüüd läbi Integratsiooni Sihtasutuse iseteeninduse, kuhu saate siseneda ID-kaardi, Mobiil-ID või Smart-ID abil. Palun tutvuge iseteeninduse kasutusjuhendiga: https://integratsioon.ee/iseteenindus

Kuni 2. oktoobrini ootame kandidaate lõimumispreemiatele

21.09.2024

Koostöös Kultuuriministeeriumiga ootame ettepanekuid, keda Eesti inimestest ja organisatsioonidest tunnustada lõimumist arendavate ettevõtmiste eest lõimumispreemiatega. Kandidaate saab esitada viies kategoorias kuni 2. oktoobrini 2024.

Kultuuriminister Heidy Purga sõnul on lõimumispreemiad tänuväärne traditsioon. „Eesti on meie kõigi kodu, mis on rikas rahvuste erinevustest ja sarnasustest tuleneva kultuuride mitmekesisuse poolest. Lõimumise kaudu loome sidusama ühiskonna, milles igaüks saab osa võtta meie ühise tuleviku kujundamisest,“ ütles Purga.
 
Tänavu tunnustavad Integratsiooni Sihtasutus ja Kultuuriministeerium lõimumist arendavaid inimesi ja organisatsioone preemiatega juba 25. korda.
 
Integratsiooni Sihtasutuse juhataja Dmitri Moskovtsev kutsub üles esitama kandidaate erinevatest eluvaldkondadest. „Lõimumispreemiatega tunnustame inimesi ja organisatsioone, kes aitavad leida ning väärtustada ühist erinevate Eesti kultuuride ja kogukondade vahel ning sellega suurendada üksteise mõistmist ja koostööd meie ühiskonnas,“ sõnas Moskovtsev.

Tänavu tunnustavad Integratsiooni Sihtasutus ja Kultuuriministeerium lõimumist arendavaid inimesi ja organisatsioone lõimumispreemiatega juba 25. korda. Seekord on ettepanekud lõimumispreemiate kandidaatide osas oodatud viies kategoorias:

> Lõimumise raudvara – Eesti kultuurilise mitmekesisuse teadvustamine ja pikaajaline sihipärane lõimumist edendav tegevus;

> Aasta sillalooja – eesti keelest erineva emakeelega elanikele suunatud koostööprojektide elluviimine;

> Aasta säde – isiku või organisatsiooni silmapaistev tegevus lõimumise valdkonnas;

> Aasta sõnumikandja – lõimumist toetavate hoiakute kujundamine meedia kaudu;

> Kultuuririkkuse aasta eripreemia – Eesti kultuurilise mitmekesisuse teadvustamine, väärtustamine ja edendamine kultuuririkkuse aasta raames.

Kandidaatidena saab esitada erinevate eluvaldkondade inimesi ja organisatsioone ajavahemikus 1. september 2023 – 31. detsember 2024 elluviidud tegevuste eest, Lõimumise raudvara eripreemia puhul pole tegevus ajaliselt piiratud. Konkursile ei saa esitada iseennast või kandidaate, kes on viimase kolme aasta jooksul saanud lõimumispreemia.

Esitatud kandidaatidest valib parimad valdkonna ekspertidest koosnev komisjon. Iga tunnustuse pälvinu saab 1000 euro suuruse preemia. Tänavusi laureaate autasustab kultuuriminister Heidy Purga pidulikul tseremoonial, mis toimub 10. detsembril 2024 Tallinnas. 

Ettepanekuid lõimumispreemiate kandidaatide osas saab esitada hiljemalt 2. oktoobril 2024. Vastava vormi ja muu info leiab sellelt lingilt. 

 

Lõimumispreemiate laureaadid viimasel kolmel aastal  

> Lõimumise raudvara: 2023 – Pavel Ivanov, 2022 – Jelena Skulskaja ja Marju Lauristin, 2021 - ei antud 

> Aasta sillalooja: 2023 – Maria Sakarias, 2022 – Helen Sildna, 2021 – Eesti Instituut

> Aasta säde: 2023 – Kirill Badikin, 2022 – Tallinna Lilleküla Gümnaasiumi Ukraina kool, 2021 – Eesti epeenaiskond, 2021 – Sofiit Klubi 

> Aasta sõnumikandja: 2023 – Raadio 4 toimetus, 2022 – Eesti Rahva Muuseumi avalike suhete osakond, 2021 – Tiina Pärtel

 

Sama info sotsiaalmeedias

Vastava postituse Facebookis leiate sellelt lingilt.

 

Lõimumispreemiate laureaadid 2023 (Aron Urb)
Lõimumispreemiate konkursi kuulutus 2024

Tammsaare pargis näeb näitust julgetest inimestest

20.09.2024

Tammsaare Park hosts an exhibition of bold people

Eesti Ajaloomuuseum avas 20. septembril Tammsaare pargis koostöös Integratsiooni Sihtasutusega kultuuririkkuse aasta raames valminud näituse „Mina, eestlane! Näitus julgetest inimestest“ laiendnäituse.

106 aastat tagasi sätestati Eesti riigi loomistekstis, iseseisvusmanifestis, et siin maal peab lisaks eestlastele olema hea elada ka teistel. Tänaseks on muutunud ka eestlaseks olemine, see ei tähenda vaid sünnijärgset fakti ja põlvkondi tagasi ulatuvat paikkondsust.

Taasiseseisvunud Eesti on vaba üle 30 aasta. Vabadus on avanud maailma meile ja meid maailmale. Eesti on jätkuvalt rahvusriik, kuid siinsed elanikud räägivad rohkem kui 200 emakeelt. Näitusel on avaldatud mõtted kaheksalt inimestelt, kelle juured on küll kaugel, kuid kes on eri põhjustel siia elama asunud ja peavad Eestit oma koduks. Olgu need mõtted julgustuseks, maailma avastamise ja enesepeegeldamise võimaluseks kõigile. Inimene on ikka inimene.

Ajaloomuuseumi juht Jaanus Rohumaa sõnab: „Mul on väga hea meel, et koostöös Integratsiooni Sihtasutusega on võimalik meie põnevate saatustega uusi kaasmaalasi ka laiemalt tutvustada. Tänan kõiki projektis osalejaid, kes usaldasid Ajaloomuuseumil oma lugude vahendajaks olla.“

Kultuuririkkuse aasta on teema-aasta, mis toimub tänavu Kultuuriministeeriumi ja Integratsiooni Sihtasutuse eestvedamisel eesmärgiga tähistada eesti ning teiste Eestis elavate rahvaste kultuuride mitmekesisust.

Integratsiooni Sihtasutuse juhataja Dmitri Moskovtsev sõnab: „Eestis elab ja on alati elanud erinevate rahvuste esindajad, kes panustavad Eesti arengusse. Kultuuririkkuse aastal märkame, väärtustame ja hoiame Eesti mitmekesist kultuuriruumi, mida loome ühiselt erinevate kogukondade ja rahvastega.“

Eesti on kodu 216 rahvuse esindajaile. Paljudele eesti kogukondadele lisanduvad ennekõike venelased, ukrainlased, valgevenelased, soomlased, lätlased, sakslased, leedulased, tatarlased ja juudid. 

Terviklike videolugudega on võimalik tutvuda Eesti Ajaloomuuseumi Maarjamäe tallihoones avatud näitusel „Mina, eestlane! Näitus julgetest inimestest“.

 

Kuraator: Krista Sarv

Graafiline disain: Kätlin Tischler-Süld

Fotod: Vahur Lõhmus

Projektijuht: Herke Kukk

Kultuuririkkuse tõid esile kultuuririkkuse aasta toimkond ja Statistikaamet. 

Oma näoga Eesti: Tatjana Nižnik

Oma näoga Eesti

 

1974. aastal tuli Tatjana Nižnik (pildil vasakult esimene) Eestisse, et toetada oma õde raskes olukorras. See, mis oli mõeldud ajutisena, muutus poole sajandi pikkuseks eluks uuel maal. Võtnud omaks eesti kultuuri, jääb Tatjana siiski truuks oma Valgevene juurtele. Teda on alati eriti võlunud Tallinna vanalinn oma rikkaliku ajaloo ja ainulaadse iluga. Nüüd jagab ta aktiivselt oma päritolukultuuri rikkusi kohaliku kogukonnaga.

Minu nimi on Tatjana Nižnik. Kolisin Eestisse 3. septembril 1974 ja olen siin elanud juba 50 aastat. Alguses tulin aitama oma õde, kes vajas abi, kuid jäin Eestisse ja töötasin pikka aega pearaamatupidajana. Olen juba 27 aastat juhtinud Valgevene Kultuuriseltsi. Minu kohustuste hulka kuulub kultuuriürituste korraldamine ja osalemine erinevatel esinemistel oma ansambliga Ljanok (pildil). 

Meie selts osaleb aktiivselt riigi kultuurielus, esinedes Tartus, Rakveres, Narvas, Sillamäel ja Tallinnas. Minu töö hõlmab ürituste korraldamist ja Valgevene rahvalaulude esitamist, mis võimaldab mul hoida sidet oma kultuuriga ja jagada seda Eesti ühiskonnaga. Olen entusiastlik Valgevene traditsioonide ja pühade propageerija Eestis, uskudes, et see edendab riigi kultuurilist mitmekesisust.

 

Kirjeldage, millisena te näete meie Eestit!

Pean Eestit roheliseks maaks, kus on palju soid, metsi, saari ja sinijärvi. See on ilus ja rahulik rikka loodusega maa.

 

Mis teile Eestis meeldib?

Mulle meeldib Eesti rahu ja roheline loodus. Puuduvad metropolid, on vaid hubased linnad ja külad. Loodus meenutab mulle Valgevenet, mis on väga meeldiv.

 

Mis teid Eestis üllatab?

Mind üllatab inimeste rahulikkus ja vaoshoitus. Kui ma esimest korda siia jõudsin, rabas mind eriti vanalinna ilu – Valgevenes sellist arhitektuuri enam ei ole.

 

Mis tundus teile Eestis ootamatu või harjumatu ?

Minu jaoks oli ootamatu see, kui suletud ja vaoshoitud on siinsed inimesed võrreldes Valgevenega. Valgevenes on elu emotsionaalsem ja avatum, siin inimesed sageli varjavad oma tundeid ja elamusi.

 

Milliseid teie kultuuri aspekte võiks Eestis juurutada?

Ma soovitaksin tutvustada rohkem rahvalikke pühasid, nagu dožinki ja lõikuspeod. See aitaks lastel ja noortel paremini mõista maaelu ja õppida nautima lihtsaid asju.

 

Millest te kõige rohkem puudust tunnete? / Millest on Eestis puudu?

Ma igatsen laia suhtlus- ja sõprusringi. Tunnen puudust vastastikusest mõistmisest ja soojusest, millega harjusin ära Valgevenes. Tahaksin Eestis näha rohkem pidusid ja elavat suhtlemist.

 

Kas arvate, et teie siinviibimine rikastab Eestit?

Arvan, et minu siinviibimine rikastab Eestit kultuuride mitmekesisusega. Traditsioonide ja tavade vahetamine eri maade vahel aitab paremini mõista ja hinnata erinevaid kultuure.

 

Millised eesti harjumused olete omaks võtnud?

Olen muutunud vaoshoitumaks ja rahulikumaks. Õppisin Eestis oma tundeid varjama, mis ei olnud lihtne, kuid osutus kasulikuks.

 

Mis on teie eesti lemmikroog?

Minu eesti lemmikroog on leivasupp. Olin meeldivalt üllatunud, kui sellest roast teada sain, ja see hakkas mulle väga meeldima. Eriti maitsev on leivasupp vahukoorega.

 

Kas teil on mõni eesti lemmiklaul?

Kasvasin üles Tõnis Mägi ja Georg Otsa vanu laule kuulates.

 

Kuidas kirjeldaksite eestlasi?

Eestlased on suletud, vaoshoitud ja tasakaalukad inimesed. Sageli varjavad oma emotsioone, mis eristab neid teiste maade avatumatest ja emotsionaalsematest rahvastest.

Oma näoga Eesti

Tartu Ülikooli muuseumi haridusprogramm A2+

  • Suhtlustase: A2+
  • Koht: Tartu Ülikooli muuseum Ülikooli 18, Tartu
  • Aeg: 20.11.2024 kell 17:30 - 19:45
  • Formaat: Haridusprogramm

Haridusprogramm: „Tee teadmisteni Eesti kultuurist ja pärandist rahvusvahelises rahvusülikoolis“ A2+

Sisututvustus: Tehakse ekskursioon Tartu Ülikooli kunstimuuseumis, mis asub ülikooli peahoone vasakus tiivas (Ülikooli 18, Tartu). Räägitakse hariduse tähtsusest. Esile tuuakse miks on haridus ja teadus olnud Eestis oluline ning kuidas kujundanud tänast Eesti ühiskonda ja väärtushinnanguid. Tutvustatakse minevikku, mis läbi elulähedaste näidete seotakse tänapäevaga. Osalejad saavad lahendada töölehti ja harjutada läbi erinevate ülesannete eesti keelt.

Lisainfo: tiiu.kreegipuu@ut.ee, tel 52 96113

-----------
Vähese keeleoskusega täiskasvanutele eesti keele õppe toetamiseks ja praktiseerimiseks loodud haridusprogramm. Eesmärgiks tutvustada Eesti kultuuriruumi. Läbi kuulamise ning lugemisülesannete toetakse algtasemel keeleoskaja püüdlust mõista eesti keelt. Lisaks julgustatakse programmis osalejaid läbi lihtsate tegevuste omavahel suhtlema, innustades jätkama keeleõpet.

Haridusprogrammi rahastatakse: ESF+ projekt nr 2021-2027.4.07.23-0006 „Eesti keele õpet toetavad tegevused ja kodanikuõpe“ alategevus „Haridusprogrammide, sealhulgas lihtsas eesti keeles, loomine kultuuri- ja spordiasutustes“.

Registreerimine: https://iseteenindus.integratsioon.ee/service/view/14511?lang=et

NB! Registreerimine sündmustele toimub nüüd läbi Integratsiooni Sihtasutuse iseteeninduse, kuhu saate siseneda ID-kaardi, Mobiil-ID või Smart-ID abil. Palun tutvuge iseteeninduse kasutusjuhendiga: https://integratsioon.ee/iseteenindus

Uus Eesti kino B1 (Narva)

  • Suhtlustase: B1
  • Koht: Narva eesti keele maja Linda 2
  • Aeg: 02.10.2024 kell 18:00 - 19:30
  • Formaat: Suhtluspraktika

Uus Eesti kino on igakuine filmiõhtute sari, kus fookuses on eesti filmi kõige värskemad pärlid.
Filmiõhtute eesmärk on tutvustada kaasaegset eesti filmi ning arendada kuulamis-, lugemis-, ja arutlemisoskust. Filmile eelneb ja järgneb vabas vormis vestlus, kus osalejad saavad oma mõtteid jagada. Samuti arutatakse eelnevalt koos läbi filmis esinevad keerulisemad (sh kõnekeelsed) väljendid ning avatakse filmi tagamaad. Igaks korraks on ette valmistatud ka info- või tööleht.
02. oktoobril avame hooaja hoopis ühe filmiga Eestis toimuvalt rahvusvaheliselt Matsalu Loodusfilmide Festivalilt MAFF. Filmi "Vanemad looduses - Pulmamängud ja poegimine " režissöörid on
Annette Scheurich ja Moritz Mayerle.
Film on inglise keeles eesti subtitritega.
Film uurib imetajate, putukate ja lindude mitmekülgseid paaritumis- ja pesitsusrituaale, tutvustades armastust metsikus looduses. Suurejoonelised kaadrid tutvustavad oravate, hallhülgepoja ning lendrebase sündi, kes peab tagurpidi maailmas gravitatsiooniga võitlema.

Registreerimine: https://iseteenindus.integratsioon.ee/service/view/14899?lang=et

NB! Registreerimine sündmustele toimub nüüd läbi Integratsiooni Sihtasutuse iseteeninduse, kuhu saate siseneda ID-kaardi, Mobiil-ID või Smart-ID abil. Palun tutvuge iseteeninduse kasutusjuhendiga: https://integratsioon.ee/iseteenindus

Raamatukogureede B1 (Paldiski)

  • Suhtlustase: B1
  • Koht: Tallinna eesti keele maja Rae 38, Paldiski linn, raamatukogu
  • Aeg: 27.09.2024 kell 16:00 - 17:30
  • Formaat: Suhtluspraktika

Raamatukogureede on suhtlusklubi, mis toob kokku erineva emakeelega inimesed, kes soovivad harjutada meeldivas ja sõbralikus atmosfääris eesti keelt.

Suhtlusklubis saame tuttavaks, vestleme erinevates suhtlemisvormides, mängime lõbusaid meeskonnamänge ja vahetame infot.

Ootame raamatukogureedete kohtumistele keeleõppijaid, kes soovivad harjutada mängeldes eesti keelt.

Registreerimine: https://iseteenindus.integratsioon.ee/service/view/14872?lang=et

NB! Registreerimine sündmustele toimub nüüd läbi Integratsiooni Sihtasutuse iseteeninduse, kuhu saate siseneda ID-kaardi, Mobiil-ID või Smart-ID abil. Palun tutvuge iseteeninduse kasutusjuhendiga: https://integratsioon.ee/iseteenindus

Rahvuste päeval lehvib sinimustvalge 

18.09.2024

Kultuuririkkuse aasta toimkond kutsub tähistama Eestimaa rahvuste päeva. Heisakem Eesti lipp ja riietugem rahvariietesse või täiendagem oma riietust rahvuslike elementidega. Nii näitame, et just üheskoos olemegi Eesti. 

24. septembril peetav tähtpäev on pühendatud eesti ja teiste Eestis elavate rahvuste kogukondadele. Tänavu kultuuririkkuse aastal on meil kõigil võimalus tähistada rahvuste päeva varasemalt suuremalt - heisata sinimustvalge oma kodus, kontoris või mujal, riietuda rahvariietesse või täiendada oma riietust rahvuslike elementidega ning osaleda erinevatel üritustel igas maakonnas.

Rahvuste päeva programmis on nii traditsioonilisi sündmusi kui ka täiesti uusi algatusi igas maakonnas, kus on võimalik tasuta osa saada nii eesti kui ka teiste rahvuste kogukondade kultuurist.

Rahvuste päevale pühendatud programm 14. - 30. septembrini on valminud koostöös Eestimaa Rahvuste Ühenduse, Eesti Rahvakultuuri Keskuse, Eesti Kultuuriseltside Ühenduse, Tallinna Kultuuri- ja Spordiameti ning erinevate rahvuste kultuuriseltsidega.

Rahvuste päeva programmi leiab kultuuririkkuse aasta veebilehelt www.kultuuririkkus.ee.

Oluline: 

  • Kultuuririkkuse aasta on teema-aasta, mis toimub tänavu Kultuuriministeeriumi ja Integratsiooni Sihtasutuse eestvedamisel eesmärgiga tähistada eesti ning teiste Eestis elavate rahvaste kultuuride mitmekesisust. 
  • Eestimaa Rahvuste Ühendus jätkab 24. septembril 1988 kogunenud ja Eesti iseseisvuse taastamist toetanud I Eestimaa Rahvuste Foorumi tööd. Ühenduse ettepanekul kuulutas 24. septembri rahvuste päevaks tolleaegne rahvastikuminister Paul-Eerik Rummo.

Keelematk A2+ (Aidu karjäär)

  • Suhtlustase: A2+
  • Koht: Alutaguse Matkaklubi Aidu karjäär
  • Aeg: 19.10.2024 kell 10:00 - 17:00
  • Formaat: Suhtluspraktika

KEELEMATK AIDU KARJÄÄRIL

Hiljuti suletud ja rekultiveeritud Aidu karjäär on olnud mehiste meeste, suurte masinate ja lõhkamiste tallermaa. Nüüd pakub Aidu karjäär oma aheraine mägede ja vallidega, helehallide vertikaalsete paekiviastangute ning üle 30 km müstilise sinakas-roheka selge veega täitunud kanalitega kõikidele põnevushimulistele mitmekülgseid võimalusi matkamiseks ja seiklemiseks. Silmailu lisab ka tõngermaale juuri kinnitav eripalgeline mets.

KAVA:
Buss võtab rahva peale järgmistest peatustest:
Kell 10.00 Narva Peetri väljak
Kell 10.25 Sillamäe bussijaam
Kell 10.45 Jõhvi parkla Tartu põik 1 (Jõhvi kesklinnas viadukti all).
11.00 Saabumine matka piirkonda
11.00-11.20 Sissejuhatus: tutvumine, päeva tutvustus, õppematerjalide (sh tugisõnade) jagamine ning selgitamine
12.00-13.40 Matk koos pausidega, mis sisaldab vaatluseid, ülesandeid ja temaatilisi mängulisi tegevusi.
13.40-14.10 Lõunapaus. NB! Söögi ja joogi võtavad osalejad ise kaasa.
14.10-15.50 Matk koos pausidega, mis sisaldab vaatluseid, ülesandeid ja temaatilisi mängulisi tegevusi.
15.50-16.15 Kokkuvõtete tegemine
Tagasisõit.

Keelematkad on suunatud alates A2+ keeletasemega klientidele. Iga keelematka juurde informatiivse teksti lõppu tuleb lisada ka rahastaja kohta info:
Keelematka rahastatakse: ESF+ projekt nr 2021-2027.4.07.23-0006 „Eesti keele õpet toetavad tegevused ja kodanikuõpe“ alategevus „Erinevate kultuuri- ja vaba aja tegevuste pakkumine eesti keele õppe toetamiseks ning praktiseerimiseks“.

Registreerimine: https://iseteenindus.integratsioon.ee/service/view/14895?lang=et

NB! Registreerimine sündmustele toimub nüüd läbi Integratsiooni Sihtasutuse iseteeninduse, kuhu saate siseneda ID-kaardi, Mobiil-ID või Smart-ID abil. Palun tutvuge iseteeninduse kasutusjuhendiga: https://integratsioon.ee/iseteenindus

Subscribe to