Narvast algavad õppereisid aitavad avastada Eesti kultuuri ja keelt

Integratsiooni Sihtasutus pakub alates 2024. aasta detsembrist kuni 2025. a detsembrini täiskasvanud eesti keele õppijatele võimalust osaleda Narvast algavatel õppereisidel. Kogu aasta vältel saab  külastada kultuuriloolisi paiku, muuseume ja mõisaid üle Eesti. Õppereiside eesmärgiks on eesti keele oskuse, Eesti riigi ja Eesti kultuuriruumiga sideme suurendamine.

Õppereiside sisu ja eesmärk
Õppereisid on suunatud täiskasvanutele, kelle emakeel ei ole eesti keel, kuid kes soovivad omandada ja praktiseerida eesti keelt igapäevases keskkonnas. Kavas on külastada paiku, mis avavad Eesti ajaloo, kultuuri ja traditsioonid. Programmi hulka kuuluvad aktiivõppe tegevused nii muuseumides kui ka sõidu ajal. Osalejad saavad töölehed, mis aitavad omandatud teadmisi kinnistada.

Reisidel külastatakse näiteks Tartu Ülikooli ajaloolisi hooneid, Kadrioru parki ja Kumu kunstimuuseumi Tallinnas, Rakveres Tarva skulptuuri ning palju teisi paiku üle Eesti.

Praktiline info ja registreerimine
2024-2025 a toimub 37 õppereisi, millest igaühel saab osaleda kuni 40 inimest, kelle eesti keele oskus on algtasemel. Kõik õppereisid on ühepäevased ja toimuvad enamasti nädalavahetustel. Osalemine on tasuta.

Reisid saavad alguse Narva Peetri platsilt ja lisaks tehakse peatusi ka lähiümbruse keskustes - Jõhvis ja Sillamäel, et võimaldada laiemat osalemist.

Kogu täpse info leiab ja registreeruda saab sihtasutuse veebipõhises iseteeninduses, kuhu pääseb sellelt lingilt: https://iseteenindus.integratsioon.ee/login .

Õppereiside sihtkohad ja programm

  • Tartu: giidiga ekskursioon Tartu vanalinnas, kus tutvutakse peamiste vaatamisväärsustega nagu Raekoja plats, Tartu Ülikooli peahoone, Jaani kirik ja Toomemägi. Spordi- ja Olümpiamuuseumi ja TYPA trüki- ja paberikunstikeskuse ekskursioon ja haridusprogramm.
  • Tallinn: Kumu Kunstimuuseumi külastus ja giidiga ekskursioon muuseumis. Ekskursioon Kadrioru pargis ja Jaapani aia külastus. Eesti Ajaloomuuseumi külastus Maarjamäe lossis ja Filmimuuseumi külastus ning nendes giidiga ekskursioon.
  • Viljandimaa: Heimtali Muuseumi ning Heimtali mõisa ja pargi külastus koos giidiga, Mulgi Elamuskeskuse giidituur, Halliste kiriku ja Võhma küünlavabriku külastus.
  • Lääne-Virumaa: Rakvere Linnakodaniku Majamuuseumi külastus ja giidiga ekskursioon Rakveres (Tarva skulptuur, Vallimägi, Pikk tänav, Keskväljak ja Arvo Pärdi skulptuur). Palmse mõisa ja pargi külastus ja giidiga ekskursioon mõisas. Giidiga ekskursioon Sagadi mõisas ja metsamuuseumis. 
  • Lääne-Virumaa rannik: giidiga ekskursioon Palmse mõisahoones ja mõisapargi külastus. Giidiga ekskursioon Sagadi mõisas ja metsamuuseumi külastus. Käsmu kapteniküla ja Käsmu meremuuseumi külastus. Lühike matk Altja rannas.
  • Lääne-Harjumaa: külastatakse Harju-Madise kirikut, giidiga ekskursioon Arvo Pärdi Keskuses ja Keila joa ja Keila- Joa lossi külastus.
  • Jõgeva: giidiga ekskursioon Jõgeva linnas (keskväljak, kultuurikeskus ja Jõgeva kirik). Palamusel Oskar Lutsu Kihelkonnakoolimuuseumi külastus ja giidiga ekskursioon muuseumis. Põltsamaa lossis külastus koos giidiga ja Roosisaare külastus.
  • Järvamaa põhjaosa: giidiga ekskursioon Tammsaare muuseumis Vargamäel, Järva-Madise kodakiriku külastus, Paide ajakeskus Wittensteini ja Eesti Ringhäälingumuuseumi külastus koos giidiga.
  • Järvamaa lõunaosa: Eesti Piimandusmuuseum, Käru titekärude muuseum, Olustvere mõisa giidiga ekskursioon.
  • Valgamaa: giidiga ekskursioon Taagepera Lossis ja Lossimuuseumis. Holdre lossi külastuskeskuses Eesti Rahvuslik Klaverimuuseumi külastamine. Tõrva Keskväljaku külastus.

Õppereisid korraldab ÕPPEKESKUS OÜ. Lisainfo: Janus Paurman: e-kiri janus.paurman@gmail.com või telefonil 56604379.

Narvast algavad õppereisid on suurepärane võimalus avastada Eestit, õppida keelt ja süvendada sidet Eesti kultuuriga. Tule asu koos meiega keele- ja kultuuriteele!

Õppereisi rahastamisallikas: ESF+ projekt nr 2021-2027.4.07.23-0006 „Eesti keele õpet toetavad tegevused ja kodanikuõpe“ alategevus „Erinevate kultuuri- ja vaba aja tegevuste pakkumine eesti keele õppe toetamiseks ning praktiseerimiseks“.

Õppereisid

Narva - Viljandimaa õppereis 2025 - KOHAD TÄIS

  • Suhtlustase: A2+
  • Koht: Õppekeskus OÜ Peetri plats, Narva
  • Aeg: 01.02.2025 kell 07:30 - 20:00
  • Formaat: Väljasõit

Heimtali Muuseumi ning Heimtali mõisa ja pargi külastus koos giidiga, Mulgi Elamuskeskuse giidituur, Halliste kiriku ja Võhma küünlavabriku külastus.

Lisainfo: Janus Paurmanilt e-posti aadressil januspaurman@gmail.com või telefonil 5660 4379

7.30 – Väljasõit Peetri plats, Narva
7.50 - Sillamäe bussijaam
8.20 - Jõhvi bussijaam
19.30 - Tagasi Narvas, Peetri plats

Õppereisid on suunatud nendele täiskasvanud inimestele, kelle emakeel ei ole eesti keel ja kes soovivad eesti keelt praktiseerida; külastada kultuuriloolisi paiku ning muuseume, etendus- jt kultuuriasutusi, mis aitavad mõista eesti kultuuri eripära ja traditsioone. Õppereisi viib läbi Õppekeskus OÜ.

Õppereisi rahastamisallikas: ESF+ projekt nr 2021-2027.4.07.23-0006 „Eesti keele õpet toetavad tegevused ja kodanikuõpe“ alategevus „Erinevate kultuuri- ja vaba aja tegevuste pakkumine eesti keele õppe toetamiseks ning praktiseerimiseks“.

Registreerimine: https://iseteenindus.integratsioon.ee/service/view/15048?lang=et

NB! Registreerimine sündmustele toimub nüüd läbi Integratsiooni Sihtasutuse iseteeninduse, kuhu saate siseneda ID-kaardi, Mobiil-ID või Smart-ID abil. Palun tutvuge iseteeninduse kasutusjuhendiga: https://integratsioon.ee/iseteenindus

Raamatukogureede B1 (Paldiski)

  • Suhtlustase: B1
  • Koht: Tallinna eesti keele maja Rae 38, Paldiski linn, raamatukogu
  • Aeg: 24.01.2025 kell 16:00 - 17:30
  • Formaat: Suhtluspraktika

Raamatukogureede on suhtlusklubi, mis toob kokku erineva emakeelega inimesed, kes soovivad harjutada meeldivas ja sõbralikus atmosfääris eesti keelt.

Suhtlusklubis saame tuttavaks, vestleme erinevates suhtlemisvormides, mängime lõbusaid meeskonnamänge ja vahetame infot.

Ootame raamatukogureedete kohtumistele keeleõppijaid, kes soovivad harjutada mängeldes eesti keelt.

Registreerimine: https://iseteenindus.integratsioon.ee/service/view/15055?lang=et

NB! Registreerimine sündmustele toimub nüüd läbi Integratsiooni Sihtasutuse iseteeninduse, kuhu saate siseneda ID-kaardi, Mobiil-ID või Smart-ID abil. Palun tutvuge iseteeninduse kasutusjuhendiga: https://integratsioon.ee/iseteenindus

Tantsumaja: pärimustantsu õhtud A1 (Narva)

  • Suhtlustase: A1
  • Koht: Narva eesti keele maja Narva kultuurimaja Rugodiv
  • Aeg: 30.01.2025 kell 18:00 - 20:00
  • Formaat: Suhtluspraktika

Kord kuus toimuv pärimustantsuõhtu koos Eesti Pärimusmuusika Keskuse muusikutega. Õpitakse koos tantsusamme, mida kohe ka praktikas kasutatakse, samuti õpitakse tundma Eesti pärimuskultuuri erinevaid aspekte: mänge, laule, tantse.

Arendatavad osaoskused: Kuulamine, kultuuriteadlikkus

Registreerimine: https://iseteenindus.integratsioon.ee/service/view/15057?lang=et

NB! Registreerimine sündmustele toimub nüüd läbi Integratsiooni Sihtasutuse iseteeninduse, kuhu saate siseneda ID-kaardi, Mobiil-ID või Smart-ID abil. Palun tutvuge iseteeninduse kasutusjuhendiga: https://integratsioon.ee/iseteenindus

Looduse ABC (Narva)

  • Suhtlustase: B1.2
  • Koht: Narva eesti keele maja Linda 2
  • Aeg: 23.01.2025 kell 18:00 - 19:30
  • Formaat: Suhtluspraktika

Looduses on palju liike, kes on meile ühelt poolt hästi tuttavad, aga teiselt poolt on meie teadmised nende kohta pealiskaudsed. “Looduse ABC” erinevatel kohtumistel saame tuttavaks 2025. aasta tegijatega looduses: aasta looma põdra ja aasta linnu kormoraniga, samuti aasta puu ja kalaga. Lisaks aasta tegijatele tutvustame väga põnevat Mõnele kohtumisele kutsume ka külalisi. Lisaks kuulamisele arutame erinevatel loodusega seotud teemadel, lahendame ülesandeid ning kevadel läheme ise loodusele külla.

Registreerimine: https://iseteenindus.integratsioon.ee/service/view/15054?lang=et

NB! Registreerimine sündmustele toimub nüüd läbi Integratsiooni Sihtasutuse iseteeninduse, kuhu saate siseneda ID-kaardi, Mobiil-ID või Smart-ID abil. Palun tutvuge iseteeninduse kasutusjuhendiga: https://integratsioon.ee/iseteenindus

Taotlusvoor „Lõimumist edendavad kultuuri- ja sporditegevused“

Taotlusvooru eesmärk

Toetuse andmise eesmärk on aidata kaasa erineva kultuurilise taustaga inimeste igapäevaste kontaktide tekkele, suhtlusele ja kaasamisele Eesti ühiskonnas.

Toetatavad tegevused

Toetust antakse projektile, mille elluviimine panustab taotlusvooru eesmärgi ja tulemuste saavutamisse ja mille raames korraldatakse lõimumist edendavaid kultuuri-ja sporditegevusi Eestis.

Toetuse tulemus

Toetuse andmisega saavutatakse järgmised oodatavad tulemused:

- ühistegevused spordi- ja kultuurivaldkonnas on elujõulised;

- suurenenud on eesti kultuurist ning Eesti inforuumist osasaamine;

- ellu on viidud kultuuri- ja sporditegevused, milles osalevad erineva kultuuritaustaga inimesed;

- toimib erineva kultuuritaustaga inimeste koostöö läbi igapäevaste kontaktide.

Nõuded taotlejale

Taotlejaks võib olla Eesti Vabariigis registreeritud juriidiline isik või kohaliku omavalitsuse üksus (linn või vald).

Taotlusvooru eelarve on 100 000 eurot. Taotletava toetuse minimaalne summa on 1000 eurot ja maksimaalne summa 10 000 eurot taotluse kohta. Iga taotleja võib esitada ühe taotluse.

Taotluste esitamise tähtaeg on 13.02.2025 kell 23.59.

Toetuse taotlemine toimub Kultuuriministeeriumi toetuste menetlemise infosüsteemi kaudu aadressil https://toetused.kul.ee/et/login

Taotlusvooru rahastab Kultuuriministeerium.

Taotlusvooru aluseks on Kultuuriministri 26.03.2019 määrus nr 10 „Lõimumist edendavate kultuuri- ja sporditegevuste toetamise tingimused ja kord“. Hindamise aluseks on lisaks määrusele hindamiskomisjoni töökord ja hindamismetoodika.

 

Taotlusvooru infopäev toimub Teamsi keskkonnas 30. jaanuaril algusega kell 15.00. Infotunnile palume registreeruda aadressil iris.jarv@integratsioon.ee

Keelesõbrad Ülo ja Alexander: keelesõbraks sisemisel sunnil

„Kui keegi teele läheb, ütle – nael kummi! Või läheb sõber kalale, ütle – kivi kotti! Kui poega ootab eksam, soovi – head põrumist! Need väljendid tähendavad kõik, et soovid head. Teeleminejale, kalamehele, eksamitegijale…“

Nii ma kõnelen. Rahulikult ja aeglaselt. Teisel pool ekraani kuulab mind Alexander. Tähelepanelikult – näen seda tema pilgust. Tema tahab õppida ja mina tahan õpetada. Laon välja kõik oma teadmised, mis mul eesti keele kohta on. Alates nendest, mis sain ülikoolis, akadeemik Ariste loenguid eesti keele tekkest ja olemusest kuulates, kuni sõnausest leitud uudissõnadeni.

 

Riik nagu Saksa laev

Õppimine-õpetamine algas veebruaris ja kestab siiamaani, igal nädalal tund vestlust Messengeris silmast silma. Alustasime teineteise tundmaõppimisega. Mina rääkisin talle oma ajakirjanikuametist, näitasin mõnd raamatut, mille olen kirjutanud – et õpilasel tekiks usaldus õpetaja vastu. Alexander, täieliku nimega Alexander Evlanov, rääkis iseendast. Ta sündis Venemaal Tambovi lähedal, kolis aga teismelisena Tallinnasse, lõpetas siin merekooli ja töötas pikki aastaid mehhaaniku ja kokana erinevatel laevadel, piiride avanedes sõitis Norra ja Saksa lipu all. Ja õppis selgeks saksa keele. Sest Saksa lipu all seilavas laevas oli töökeeleks saksa keel.

„Meremehed räägivad palju anekdoote. Anekdoote kuulates jäid sõnad meelde. Varsti juba rääkisin,“ meenutab Alexander saksa keele suhusaamist. Ja seda, et saksa laevas, ka rahvusvahelise meeskonnaga rahvusvahelistes vetes ei saanud teistmoodi. Pidi keele ära õppima. Mina õpetajana sain aga juurde korraga kaks tarkust: edaspidi edastasin oma õpilasele iga päev ühe anekdoodi. Internetiavarustes leidub neid lõpmatult. 

Ja teine tarkus – peab olema keskkond, kus ei saa ilma eesti keeleta. Ainult Eesti riik ei saa olla nagu Saksa laev. Kapten annab käsu ja kõik räägivad eesti keelt. Selle laeva, selle keskkonna loomise nimel peame pingutama kõik.

 

Miks keelesõbraks?

Mäletan 1989. aastal Eesti NSV keeleseaduse vastuvõtmist. Selle poolt ja vastuargumente tuli vaagida pea iga päev – töötasin siis Maalehe toimetajana. Keeleseaduse toetuseks laekus üle 300 tuhande allkirja. Palju oli ka vihaseid vastaseid. Intrid! See tähendab põhiliselt üleliiduliste venekeelsete asutuste töötajad. Aga ülemnõukogu kuulutas eesti keele taas riigikeeleks. See seadus oli nagu eesti keelt kaitsev seadus, aga ei olnud kah: sätestati küll eestikeelse asjaajamise ja suhtlemise õigus, kuid tagati ka venekeelse asjaajamise ja suhtlemise võimalus. Vene keele eristaatust põhjendati üleliidulise suhtlemise vajadusega. 

Alles 1995. aastal, mil Eesti Vabariik oli juba neli aastat iseseisev olnud, võttis riigikogu vastu keeleseadus, mille 1. paragrahv ütleb ühemõtteliselt ja arusaadavalt: Eesti riigikeel on eesti keel. 

Kindlasti on eesti keele seisund nende 20 aastaga paranenud. Eesti lipu värve esindavad, aga vene rahvusest sportlased või kunstinimesed annavad intervjuusid eesti keeles. Minnes Narvas restorani või hotelli saab asjad aetud eesti keeles. Isegi Narva linnaametnikud annavad intervjuusid eesti keeles. Uue sammu tegi globaalne toitlustaja: hiljaaegu kadus Eesti McDonald’site iseteenindusest vene keele kasutamise võimalus. Nüüd räägivad ka kõik Tallinna linnajuhid ladusat eesti keelt. Selle aasta 1. septembrist algab koolides üleminek täielikule eestikeelsele haridusele. Aleksandr tunnistab, et tema ja mitme tema tuttava siiras soov on ära õppida eesti keeles suhtlemine. Mitte ainult selle pärast, et keelt nõutakse rehabilitatsioonikeskuses, kus ta töötab. Ta tahab siin maal tunda ennast hästi, tunda ennast kõigiga võrdsena. 

Kõik liigub sinna poole, et eesti keel saaks tõepoolest Eesti riigis mitte ainult riigikeeleks, vaid ka riigi keeleks, suhtluskeeleks. Aga aeglaselt liigub. Võiks muidugi küsida – miks ei tee riik rohkem, kiirendamaks protsessi? Kas see, et ukrainlaste arv ulatub Eesti rahvaarvust juba nelja protsendini, ei ole täiendavaks ohuks niigi napile keeletasakaalule? Sest ukrainlased hakkavad siin suhtlema vene keeles. Võib aga ka küsida – mida teen mina ise, et siin riigis kõlaks igal pool ja valdavalt vaid eesti keel? Kohates tänaval vene keelt kõnelevat inimest, kes minu poole pöördub vene keeles, kas ma hakkan talle sama aeglaselt ja rahulikult nagu Alexandrile vastama eesti keeles? 

 

Keelesõbrad Ülo ja Alexander: keelesõbraks sisemisel sunnil

Alexander Evlanov keeletunnis (FOTO: Ülo Russak)

 

Kutse keelementoriks

Olin meeldivalt üllatunud, kui sain aasta alguses Integratsiooni Sihtasutuselt kutse hakata keelementoriks. Kas ma nüüd just mentoriks tahtsin hakata – see kõlab kuidagi suureliselt –, aga keelesõbraks küll. Ka selline termin pakuti välja. Igal juhul otsustasin sihtasutuse programmiga ühineda.

„Keelesõbra programm alustab viiendat aastat,“ tutvustas esimesel keelesõprade veebipõhisel kokkusaamisel programmi eestvedaja Ave Landrat, meenutades lühidalt ka keelesõprade läbikäidud teed. Esimesel aastal registreerus keeleõpetajaid ligi sada. Nii suurt arvu ei osanud keegi oodata, tunnistas Landrat, loodeti paarikümnele ühinejale. Teisel aastal kasvas keelesõprade arv juba kolm korda suuremaks. „Ei öelnud ka pärast 24. veebruari 2022 keegi, et mina fašistidele eesti keelt ei õpeta,“ meenutab keeleprogrammi eestvedaja murrangulist päeva. Sel aastal oli nii õpetajaid kui õppijaid ligi 900. „Antslast Ugandani,“ teab Landrat ka keelesõprade geograafilisi koordinaate. Sest pole tähtis, kus õppija või õpetaja asub – õpe toimub valdavalt virtuaalmaailmas. 

 

Keelesõber, sest pean ennast muutma

„Mitmed mu tuttavad on alustanud eesti keele õppimisega. Aga jätavad katki – eesti keel on raske. Ja kui eestlane veel kuuleb, et venelane ei saa eesti keelega hästi hakkama, läheb ta automaatselt üle vene keelele. Ja venelane ei õpigi,“ kinnitab Alexander ühes meie keeletunnis mu enda arusaama. Sest see on ka minu aastatega sissejuurdunud halb harjumus. Ja küllap on sedamoodi harjunud kõik minuealised. Minna venelasega suheldes üle vene keelele. Sest nii on lihtsam. Saab kiiremini!

Aga see on ka üks põhjusi, miks soostusin keeleõpetajaks hakkama. Et treenida iseennast suhtlema ka vene keelt kõneleva inimesega eesti keeles. „Need venelased või ukrainlased, kes tulevad keelesõbra programmi – neil on algteadmised eesti keelest olemas. Neil on vähemalt B1 tase. Te ei pea hakkama õpetama sõnu. Teie ülesandeks on harjutada neid suhtlema eesti keeles,“ kõneles Ave Landrat keeleõpetajatele esimesel kokkusaamisel. 

„Minul on B1 tase,“ kinnitab Aleksandr, kes oma sõnade kohaselt kuulab tihti ka erinevaid raadiokanaleid eesti keeles – Vikerraadiot, Raadio 2, Raadio 7, Äripäeva Raadiot. „Muusikat ma ei kuula. Aga reklaamtekste kuulan alati – seal räägitakse selgelt keelt, hääldatakse kõik sõnad välja,“ teab mu keelesõber meie reklaamiasjandust paremini kui mina. Lisades: „Kallid eestlased! Ärge minge kohe üle vene keelele, kui näete, et vestluskaaslasel on raske eesti keelt rääkida. Selle asemel küsige eesti keeles – kas oleks lihtsam, kui ma räägiksin aeglasemalt ja selgemalt?“

Inimene, kes soovib eesti keele õppimisel edasi liikuda, on teile väga tänulik ja kui mõnes vestluses dialoog tema jaoks õnnestub, siis arvestage sellega, et olete andnud inimesele tohutu tõuke kauni eesti keele õppimiseks, kõneleb mu keelesõber.

„Inimesena, kes õppis iseseisvalt ja ilma kursusteta edukalt saksa keelt B2-tasemele, tean, millest räägin,“ lisab Alexander.

„Hätta kedagi ei jäeta, alati võite kirjutada ja nõu küsida,“ julgustas programmi eestvedaja keelesõpru juba esimesel kohtumisel, õhutades keeleõpetajaid ka omavahel kogemusi vahetama. Sellekski toimuvad iga paari nädala tagant keeleõpetajate virtuaalsed kohtumised. Ja sealt olen midagi praktilist ja kasulikku keeleõpetamise tundideks kaasa saanud. Saadame Alexandriga üksteisele nüüd fotosid, et siis keeletunnis kordamööda fotode kohta küsida ja vastata. Praktiline.

Tundub ehk nagu lapsemäng need anekdoodid ja fotod? Võib tunduda küll! Aga mina olen saanud lahti harjumusest minna üle vene keelele! Suur võit. Alexander kinnitab, et selle nelja kuuga, mil oleme keelesõbrad olnud, on ta eesti keel palju ladusamaks muutunud. Samuti suur võit. Selle aasta programmis osales aga 900 õpetajat ja 900 õpilast… Kui suur võit see siis ikka õigupoolest on? 

Maikuuga Integratsiooni sihtasutuse programm ametlikult lõpetab. Paljud jäävad aga edasi suhtlema, jäävad keelesõpradeks, kinnitab Ave Landrat. Mis meie Alexander Evlanoviga teeme, pole veel selge. Võit on suur. Aga mitte täielik.

 

Ülo Russak
Ajakirjanik (Harju Elu)

https://harjuelu.ee/keelesobraks-sisemisel-sunnil/

 

Narva - Lääne-Harjumaa õppereis 2025 - KOHAD TÄIS

  • Suhtlustase: A2+
  • Koht: Õppekeskus OÜ Peetri plats, Narva
  • Aeg: 18.01.2025 kell 07:00 - 19:30
  • Formaat: Väljasõit

Külastatakse Harju-Madise kirikut, giidiga ekskursioon Arvo Pärdi Keskuses ja Keila joa ja Keila- Joa lossi külastus.

7.00 – Väljasõit Peetri plats, Narva
7.05 - Tempo bussipeatus, Narva
7.20 - Sillamäe bussijaam
7.50 - Jõhvi bussijaam
19.30 - Tagasi Narvas, Peetri plats

Lisainfo: Janus Paurmanilt e-posti aadressil januspaurman@gmail.com või telefonil 5660 4379

Õppereisid on suunatud nendele täiskasvanud inimestele, kelle emakeel ei ole eesti keel ja kes soovivad eesti keelt praktiseerida; külastada kultuuriloolisi paiku ning muuseume, etendus- jt kultuuriasutusi, mis aitavad mõista eesti kultuuri eripära ja traditsioone. Õppereisi viib läbi Õppekeskus OÜ.

Õppereisi rahastamisallikas: ESF+ projekt nr 2021-2027.4.07.23-0006 „Eesti keele õpet toetavad tegevused ja kodanikuõpe“ alategevus „Erinevate kultuuri- ja vaba aja tegevuste pakkumine eesti keele õppe toetamiseks ning praktiseerimiseks“.

Registreerimine: https://iseteenindus.integratsioon.ee/service/view/15047?lang=et

NB! Registreerimine sündmustele toimub nüüd läbi Integratsiooni Sihtasutuse iseteeninduse, kuhu saate siseneda ID-kaardi, Mobiil-ID või Smart-ID abil. Palun tutvuge iseteeninduse kasutusjuhendiga: https://integratsioon.ee/iseteenindus

Raamatukogureede B1 (Paldiski)

  • Suhtlustase: B1
  • Koht: Tallinna eesti keele maja Rae 38, Paldiski linn, raamatukogu
  • Aeg: 17.01.2025 kell 16:00 - 16:30
  • Formaat: Suhtluspraktika

Raamatukogureede on suhtlusklubi, mis toob kokku erineva emakeelega inimesed, kes soovivad harjutada meeldivas ja sõbralikus atmosfääris eesti keelt.

Suhtlusklubis saame tuttavaks, vestleme erinevates suhtlemisvormides, mängime lõbusaid meeskonnamänge ja vahetame infot.

Ootame raamatukogureedete kohtumistele keeleõppijaid, kes soovivad harjutada mängeldes eesti keelt.

Registreerimine: https://iseteenindus.integratsioon.ee/service/view/15045?lang=et

NB! Registreerimine sündmustele toimub nüüd läbi Integratsiooni Sihtasutuse iseteeninduse, kuhu saate siseneda ID-kaardi, Mobiil-ID või Smart-ID abil. Palun tutvuge iseteeninduse kasutusjuhendiga: https://integratsioon.ee/iseteenindus