Septembris algab uus iseseisva keeleõppe pilootprojekt

Alates septembrist kutsume täiskasvanuid iseseisva keeleõppe tugirühmadesse, milles osalemise aluseks on eesti keele e-kursuse veebiplatvorm Keeleklikk.ee. Osaleda saavad kõik, kes on edukalt omandanud A1 keeletaseme. Programmi läbiviijaks on meie riigihanke korras valitud koolituspartner Sola Integra OÜ ning osalemine on kõigile tasuta.

Septembrist detsembrini toimub kokku kaheksa kohtumist, üks kohtumine kestab neli akadeemilist tundi. Kohtumised toimuvad kas Tallinnas kontaktkohtumistena (aadress: Toompuiestee 10) või veebis Zoomi keskkonnas. Enne esimest kohtumist peab osalejal olema loodud kasutajakonto keeleklikk.ee-s. Ühe grupi suuruseks on kuni 12 inimest ning mõlemal grupil on oma juhendaja.

Regulaarsete kohtumiste eesmärgiks on grupis õppimine ja otsesuhtlus juhendajaga, kes annab tagasisidet, motiveerib ja suunab Keeleklikis iseseisvalt õppima. Kohtumised pakuvad osalejatele võimalust küsida küsimusi ja saada abi raskuste korral. Juhendaja aitab õppijal seada oma isiklikke eesmärke ning jälgida nende täitmist.

Registreerumine:

Keeleklikk.ee on veebipõhine keeleõppe platvorm, mis koosneb 16 peatükist, hõlmates kokku 200 animatsiooni ja üle 100 video mis seletavad eesti keele grammatikat ning umbes 1200 iseseisvast harjutusest.

Lisainfo ja küsimused: Maria Ratassepp, keeleõpet toetavate tegevuste spetsialist, e-mail: maria.ratassepp@integratsioon.ee

 

Tegevust rahastatakse ESF+ projektist nr 2021-2027.4.07.23-0006 „Eesti keele õpet toetavad tegevused ja kodanikuõpe“

Eesti Vabariigi põhiseaduse ja kodakondsuse seaduse tundmise koolitused

Keeleõppelepingu programmi raames pakume kõigile, kes soovivad saada Eesti Vabariigi kodakondsust, võimaluse läbida tasuta selleks vajalikku eesti keele õpet ja põhiseaduse ning kodakondsuse seaduse tundmise koolitust.

Alates 29. augustist 2024 ootame ülaltoodud programmis osalejaid registreeruma Eesti Vabariigi põhiseaduse ja kodakondsuse seaduse tundmise koolitustele.  Ajavahemikus september kuni detsember korraldame kokku kuus vastavat koolitust. Neid viib läbi riigihanke korras valitud koolituspartner.

Kõik koolitused on kahepäevased ja toimuvad nädalavahetustel Tallinnas, Narvas või veebis. Iga koolituse maht on 18 akadeemilist tundi. Õppetöö toimub eesti keeles, osalemiseks on vajalik vähemalt A2 eesti keele tase. Koolitust saab läbida ainult ühe korra.

Huvilised saavad endale sobiva koolituse valida selle toimumise aja ning koha järgi ja registreeruda meie iseteeninduses kuni koolitustel on vabu kohti:

14.-15.09.2024 9.00-17.00 Zoom 

https://iseteenindus.integratsioon.ee/service/view/14828

21.-22.09.2024 9.00-17.00 Tallinn, Suur-Sõjamäe 10a

https://iseteenindus.integratsioon.ee/service/view/14829

19.-20.10.2024 9.00-17.00 Narva, Malmi 8a

https://iseteenindus.integratsioon.ee/service/view/14830

19.-20.10.2024 9.00-17.00 Zoom

https://iseteenindus.integratsioon.ee/service/view/14831

16.-17.11.2024 9.00-17.00 Tallinn, Suur-Sõjamäe 10a

https://iseteenindus.integratsioon.ee/service/view/14832

07.-08.12.2024 9.00-17.00 Tallinn, Suur-Sõjamäe 10a

https://iseteenindus.integratsioon.ee/service/view/14833

Koolitusi rahastab Siseministeerium.

Täpsustavatele küsimustele vastab koolituste läbiviija: Janus Paurman – e-post januspaurman@gmail.com, tel 5660 4379.

Eesti Politseimuuseumi haridusprogramm A2+

  • Suhtlustase:
  • Koht: SA Virumaa Muuseumi Eesti Politseimuuseum Tallinna 3, Rakvere
  • Aeg: 28.10.2024 kell 17:15 - 19:45
  • Formaat: Haridusprogramm

Programmi nimi: „Turvaliselt Eestis“

Sisukirjeldus: Tutvustatakse Eesti politsei toimimist ja seeläbi siinses ühiskonnas kehtivaid väärtuseid. Politseimuuseumi ekspositsioonis ja välialal toimuvate praktiliste ja interaktiivsete tegevuste abil omandavad osalejad lihtsamat sõnavara, mis on seotud siseturvalisusega ja liiklusega. Erinevate tegevuste kaudu õpitakse tundma politseitööd ja ohutu liiklemise põhitõdesid.
Kontakt: Sandra Suviste e-mail: sandra@svm.ee

-----------
Vähese keeleoskusega täiskasvanutele eesti keele õppe toetamiseks ja praktiseerimiseks loodud haridusprogramm. Eesmärgiks tutvustada Eesti kultuuriruumi. Läbi kuulamise ning lugemisülesannete toetakse algtasemel keeleoskaja püüdlust mõista eesti keelt. Lisaks julgustatakse programmis osalejaid läbi lihtsate tegevuste omavahel suhtlema, innustades jätkama keeleõpet.

Haridusprogrammi rahastatakse: ESF+ projekt nr 2021-2027.4.07.23-0006 „Eesti keele õpet toetavad tegevused ja kodanikuõpe“ alategevus „Haridusprogrammide, sealhulgas lihtsas eesti keeles, loomine kultuuri- ja spordiasutustes“.

Registreerimine: https://iseteenindus.integratsioon.ee/service/view/14471?lang=et

NB! Registreerimine sündmustele toimub nüüd läbi Integratsiooni Sihtasutuse iseteeninduse, kuhu saate siseneda ID-kaardi, Mobiil-ID või Smart-ID abil. Palun tutvuge iseteeninduse kasutusjuhendiga: https://integratsioon.ee/iseteenindus

KEELEMATK A2+ (Pankrannik)

  • Suhtlustase: A2+
  • Koht: Alutaguse Matkaklubi Ontika
  • Aeg: 15.09.2024 kell 11:00 - 17:00
  • Formaat: Suhtluspraktika

KEELEMATK PANKRANNIKULE

Rada kulgeb Ontika maastikukaitsealal, mis on Balti klindi ja Põhja-Eesti pankranniku kõige kõrgema paljandiga suurejooneliseim osa. Ligi 23. km pikkune katkematu astang tõuseb siin kuni 56 m üle merepinna! Teekond kulgeb pangametsas, rannas ja panga peal. Siinne pangamets on põhjamaa kohta erakordse taimekoosluse ja lopsakusega. Tänu oma eripärale ja ligipääsmatusele ei ole metsa majandatud ja seetõttu on see ka üks ürgsemaid metsatüüpe Eestis. Laskumist ja tõusu on rajal ligi 55 m, rusukaldal ja pangametsas on laudtee.

KAVA:

Buss võtab rahva peale järgmistest peatustest:
Kell 10.00 Narva Peetri väljak
Kell 10.25 Sillamäe bussijaam
Kell 10.45 Jõhvi parkla Tartu põik 1 (Jõhvi kesklinnas viadukti all).

11.00 Saabumine matka piirkonda
11.00-11.20 Sissejuhatus: tutvumine, päeva tutvustus, õppematerjalide (sh tugisõnade) jagamine ning selgitamine
12.00-13.40 Matk koos pausidega, mis sisaldab vaatluseid, ülesandeid ja temaatilisi mängulisi tegevusi.
13.40-14.10 Lõunapaus. NB! Söögi ja joogi võtavad osalejad ise kaasa.
14.10-15.50 Matk koos pausidega, mis sisaldab vaatluseid, ülesandeid ja temaatilisi mängulisi tegevusi.
15.50-16.15 Kokkuvõtete tegemine
Tagasisõit.

Keelematkad on suunatud alates A2+ keeletasemega klientidele. Iga keelematka juurde informatiivse teksti lõppu tuleb lisada ka rahastaja kohta info:
Keelematka rahastatakse: ESF+ projekt nr 2021-2027.4.07.23-0006 „Eesti keele õpet toetavad tegevused ja kodanikuõpe“ alategevus „Erinevate kultuuri- ja vaba aja tegevuste pakkumine eesti keele õppe toetamiseks ning praktiseerimiseks“.

Kontaktisik: Ingrid Kuligina, tel. 5141692, e-post: ingrid@matkaklubi.ee

Registreerimine: https://iseteenindus.integratsioon.ee/service/view/14834?lang=et

NB! Registreerimine sündmustele toimub nüüd läbi Integratsiooni Sihtasutuse iseteeninduse, kuhu saate siseneda ID-kaardi, Mobiil-ID või Smart-ID abil. Palun tutvuge iseteeninduse kasutusjuhendiga: https://integratsioon.ee/iseteenindus

Kohtumine kirjanik Justin Petronega

  • Suhtlustase: B1+
  • Koht: Tallinna eesti keele maja Rävala pst 5
  • Aeg: 06.09.2024 kell 14:00 - 15:30
  • Formaat: Suhtluspraktika

Kultuuririkkuse aasta tähistamine eesti keele majas

Tule tähista kultuuririkkuse aastat ja kuula, mida räägib Ameerika-Itaalia juurtega eesti kirjanik ja ajakirjanik Justin Petrone Eestist, kirjutamisest ja mis peamine – oma praegusest kodulinnast Viljandist. Justin Petrone kirjutatud teoste hulka kuuluvad sellised raamatud nagu „Minu Eesti“, „Minu Viljandi“ ja „Minu Itaalia“. Vestlus toimub eesti keeles ning üritus on mõeldud keele- ja kultuurihuvilisele keeleõppijale.

Registreerimine: https://iseteenindus.integratsioon.ee/service/view/14827?lang=et

NB! Registreerimine sündmustele toimub nüüd läbi Integratsiooni Sihtasutuse iseteeninduse, kuhu saate siseneda ID-kaardi, Mobiil-ID või Smart-ID abil. Palun tutvuge iseteeninduse kasutusjuhendiga: https://integratsioon.ee/iseteenindus

Veel 600 Ukraina sõjapõgenikku saavad õppida tasuta eesti keelt

Pakume alates septembrist kohanemisprogrammi Settle in Estonia raames Ukraina sõjapõgenikele tasuta eesti keele õpet nii algajatele mõeldud A1 ja A2-tasemel kui ka edasijõudnutele B1-tasemel. Ajutise kaitse saajatele on registreerumiseks avatud viimased 600 kohta sel aastal.

Ajutise kaitse saanud inimestele on registreerimine avatud viimastele vabadele kohtadele sel aastal. A1-tasemel on augusti viimase nädala alguses veel ligikaudu 250 vaba kohta, A2-tasemel 70 kohta ja B1 tasemel 300 kohta. Rahvusvahelise kaitse saanud Ukraina kodanikud saavad hetkel registreeruda ligi 100-le õppekohale kursustel tasemel A2 ja B1, sügisel lisandub neile 1800 õppekohta kursustel tasemel A1. Kursused toimuvad nii veebis kui ka suuremates linnades kohapeal, näiteks Tallinnas, Keilas, Pärnus, Tartus, Narvas ja Jõhvis.

„Ootame kõiki Ukrainast saabunud sõjapõgenikke tasuta eesti keelt õppima,” rõhutab Integratsiooni Sihtasutuse kohanemise valdkonnajuht Britta Saks. “Hea meel on pakkuda lisaks baaskeeleoskuse omandamisele ka B1-tasemel eesti keele kursusi, kuna keeletase B1 on vajalik paljudele ametikohtadele kandideerimiseks ja annab kindlustunde Eestis hakkamasaamiseks.” 

Kursustele registreerimiseks on vaja luua konto kohanemisprogrammi Settle in Estonia veebilehel www.settleinestonia.ee ja registreerida end sealtkaudu sobivale kursusele. A2 ja B1-tasemel kursustele registreerumiseks peab olema  läbitud eelnevad taseme eesti keele kursus Settle in Estonia programmis või näiteks ülikoolis, Töötukassas või mõnes järgnevatest keelekoolidest https://bit.ly/keeleamet. Kõik, kes on läbinud keelekursuse mujal kui Settle in Estonia programmis, peavad saatma kursuste läbimist tõendava sertifikaadi info@settleinestonia.ee, mis lisatakse Settle in Estonia süsteemi. Kui läbitud kursuste info on süsteemis, siis inimene näeb nii A2 kui ka B1-taseme kursusi ning saab registreeruda.  

Täiendavate küsimuste korral aitavad lahkesti Integratsiooni Sihtasutuse nõustajad, kellega saab ühendust info@settleinestonia.ee e-posti kaudu. 

Integratsiooni Sihtasutus korraldab tasuta eesti keele õpet ja muid Eestisse elama tulnud inimestele kohanemiseks mõeldud koolitusi kohanemisprogrammi Settle in Estonia raames. Täpse info pakutavate teenuste ja koolituste kohta leiab soovija Integratsiooni Sihtasutuse veebilehelt www.integratsioon.ee/kohanemine. Jooksvat infot keeleõppe kohta leiab kohanemisprogrammi Settle in Estonia Facebooki kontolt: https://www.facebook.com/settleinestonia.

Kohanemisprogrammi Settle in Estonia kaasrahastatakse Euroopa Liidu ja riigieelarvelistest vahenditest.

eesti keel

Keeleõppijad lõid Narva parima kogukonnaaia

Pühapäeval, 25. augustil valiti Narva parimaks kogukonnaaiaks Narva Residentuuri juures loodud aed nimega „Tunnete vikerkaar“. Žürii hinnata oli üheksa kogukonnaaeda, mille lõid ida-virumaalased Integratsiooni Sihtasutuse eesti keele maja algatatud Aiahaldjate kooli raames. 

„Meie kogukonnaaed on kinnitus, et eesti keelt saab samuti läbi ühiste tegevuste õppida. Väljendada ja arutada ideid, valida ja kasvatada taimi, kavandada ja selgitada töid on vaid mõned näited, mida nüüd saame ka eesti keeles tehtud. Loodetavasti innustab meie ökoaed narvalasi edasi pürgima ja oma kodulinna kaunistama,” jagas muljed parima kogukonnaaia üks loojaid Olga Lutška, kes elab Narvas ja nüüd soovib sarnast projekti ka oma õpetajatöös ette võtta. 
 
Aiahaldjate koolis osales 35 Narva ja Sillamäe elanikku, kes kooli alguses valdasid eesti keelt kesktasemel. Osalejad moodustasid üheksa töörühma, milles töötasid välja ja viisid ellu oma unistuste aia projektid. Nii aianduse nippide jagamisel kui ka eesti keele õppimise osas olid igal sammul toeks Hiiumaa ametikooli õpetajad.
 
„Julgus eesti keeles rääkida kasvas sama jõudsalt kui aiad. Kiiduväärt on uudishimu ja pühendumus, millega osalejad andsid parima, et võimalikult palju juurde ammutada. Oskus palju erinevat ühildada väljendub ka võitjate töös – mitmekümnest taimest on loodud tervik,“ ütles Hiiumaa ametikooli õpetaja Lylian Lainoja, kes oli osalejatele algusest peale toeks.
 
Võimaluse ühildada eesti keele õpe kogukondlike aedade loomisega pakkus Integratsiooni Sihtasutuse eesti keele maja, kes käivitas Aiahaldjate kooli koostöös Hiiumaa Ametikooli, Narva Kunstiresidentuuri ja Juhani Puukooliga. Tegevuse korraldasid keelemaja õpetajad Julia Viirsalu ja Monika Sooneste.  
 
„Keeleõppijad saavad kasutada õpitut edaspidi ka argielus. Oma aeda luues, teistega kogemusi jagades või hoopis muust rääkides – Aiahaldjate kool avardas võimalusi. Sarnaselt varasemate koostööprojektidega kinnitas ka see algatus, et läbi ühiste harrastuste on keeleõpe tõhus ja tulemusrikas,” märkis eesti keele maja juht Anna Farafonova.

Narva elanikud ja külalised saavad kõiki Aiahaldjate kooli raames loodud kogukonnaaedu uudistada Narva Kunstiresidentuuri, Narva Kreenholmi kooli, Eesti keele maja ning Narva Sepa Hoolekandekeskuse juures.
 
Aiahaldjate kooli raames loodud kogukonnaaedu hindas žürii koosseisus Joanna Saart (Juhani Puukool), Lylian Lainoja (Hiiumaa Ametikool), Ivari Kandima (Hiiumaa Ametikool), Maarja Gustavson (Hiiumaa Ametikool), Anna Farafonova (Integratsiooni Sihtasutuse eesti keele maja) ja Monika Sooneste (Integratsiooni Sihtasutuse eesti keele maja).

Parimaks osutunud kogukonnaaia „Tunnete vikerkaar“ autorid on Olga Lutška, Jelena Suhhotina, Irina Klimko ja Diana Šanina.

FOTOD

Pildigalerii (Intergratsiooni Sihtasutus/ Jelizaveta Gross): https://photos.app.goo.gl/RivXwxSQpUVayapt8 

eesti keel

Narva Muuseumi haridusprogramm A2+

  • Suhtlustase: A2+
  • Koht: Sihtasutus Narva Muuseum Vestervalli 21
  • Aeg: 26.10.2024 kell 11:00 - 13:15
  • Formaat: Haridusprogramm

Programmi nimi: „Narva arhitektuuripärand“

Sisukirjeldus: Programmi viiakse läbi püsinäitusel „Vana Narva makett“. Uurides linna maketti, avaneb külastajatele võimalus sukelduda sõjaeelse linna atmosfääri, avastada linna arhitektuurilise eripära ning tutvuda mitmete erinevate arhitektuurisuundadega. Programmi käigus tõmmatakse paralleele Narva tänapäevase ilmega, räägitakse muutustest linnakodanike elus, olenevalt linna arengutingimustest.
Osalejaid oodatakse Narva Kunstigaleriis aadressil Vestervalli 21.

Kontakt: info@narvamuuseum.ee või tel 3599230.

-----------
Vähese keeleoskusega täiskasvanutele eesti keele õppe toetamiseks ja praktiseerimiseks loodud haridusprogramm, eesmärgiks tutvustada Eesti kultuuriruumi. Läbi kuulamise ning lugemisülesannete toetakse algtasemel keeleoskaja püüdlust mõista eesti keelt. Lisaks julgustatakse programmis osalejaid läbi lihtsate tegevuste omavahel suhtlema, innustades jätkama keeleõpet.

Haridusprogrammi rahastatakse: ESF+ projekt nr 2021-2027.4.07.23-0006 „Eesti keele õpet toetavad tegevused ja kodanikuõpe“ alategevus „Haridusprogrammide, sealhulgas lihtsas eesti keeles, loomine kultuuri- ja spordiasutustes“.

Registreerimine: https://iseteenindus.integratsioon.ee/service/view/14564?lang=et

NB! Registreerimine sündmustele toimub nüüd läbi Integratsiooni Sihtasutuse iseteeninduse, kuhu saate siseneda ID-kaardi, Mobiil-ID või Smart-ID abil. Palun tutvuge iseteeninduse kasutusjuhendiga: https://integratsioon.ee/iseteenindus

Kultuuririkkuse aasta kutsub tähistama rahvuste päeva

24. september on Eestimaa rahvuste päev. Tänavu ootab Kultuuririkkuse aasta toimkond seda tähistama 14.–30. septembril mitmekesiste sündmustega üle Eesti. 

Rahvuste päev on pühendatud Eestis elavatele rahvuskogukondadele. Selle algatas 2005. aastal Eestimaa Rahvuste Ühendus eesmärgiga eesti ja teiste Eestis elavate rahvuste kogukonnad kokku tuua. Sellest ajast on Eesti eri paigus rahvuste päeva tähistatud mitmesuguste sündmustega. 

Tänavune kultuuririkkuse aasta loob võimaluse tähistada rahvuste päeva senisest suuremalt – igas maakonnas ja kaasates veelgi rohkem kogukondi. Teema-aasta toimkond on algatanud mitmeid ühistegevusi ja koondab kõik sündmused kokku ühte programmi.

14.–30. septembril on kõik oodatud osalema kontsertidel, näitustel, loengutel, töötubades ja muudel sündmustel, kus saab osa erinevatest rahvuskultuuridest. Programmi leiab kultuuririkkuse aasta veebilehelt www.kultuuririkkus.ee alates 7. septembrist. 

Eestimaa rahvuste päeval ehk teisipäeval, 24. septembril kutsub kultuuririkkuse aasta toimkond heiskama Eesti lipu ja kandma rahvariideid või täiendama oma riietust rahvuslike elementidega.

Tänavuse rahvuste päeva tähistamise programm valmib koostöös Eestimaa Rahvuste Ühenduse, Eesti Rahvakultuuri Keskuse, Eesti Kultuuriseltside Ühenduse, Tallinna Kultuuri- ja Spordiameti ning erinevate rahvuste kultuuriseltsidega.

Kultuuririkkuse aasta on teema-aasta, mis toimub tänavu Kultuuriministeeriumi ja Integratsiooni Sihtasutuse eestvedamisel eesmärgiga tähistada eesti ning teiste Eestis elavate rahvaste kultuuride mitmekesisust. Kogu info: www.kultuuririkkus.ee.

Rahvuste päev

Oma näoga Eesti: Rafaeli näoga Eesti on alati olnud ja jääb koduks

 
 

Narva Tatari Kultuuriseltsi juht, laulja ja avaliku elu tegelane Rafael Šarafetdinov nimetati Narva Rahvaste Maja administraatoriks. Sündinud Eestis. Tatarlasena on ta uhke, et Eestis on olemas ja õitseb tatari kogukond. Eesti on tema sünnimaa ja tal on hea meel, et ta sündis siin.

Olen Narva Tatari Kultuuriseltsi juht Rafael Šarafetdinov. Minu vanemad tulid siia Moskvast ja Nižni Novgorodist, et külastada seda linna ehitanud sugulasi. Neile meeldis Eesti, eriti Narva, nii väga, et nad otsustasid siia jääda. Niisiis mina ja mu vend sündisime juba siin.

Kui mu ema ja isa abiellusid – mu isa on moskvalane, ema on pärit Nižni Novgorodi lähedalt –, tulid nad siia, et külastada meie sugulasi, kes juba elasid siin. Sugulased ehitasid Maardu linna ja Eesti elektrijaama. Ema ja isa tulid siia elama. Ja neile meeldis Eestis, Narvas, nii väga, et nad otsustasid siia jääda. Nii minu vend kui ka mina sündisime siin.

Kuhu iganes ma ka ei läheks, kui ma Eestist lahkun, siis jään maksimaalselt kümneks päevaks. Ma tahan alati koju tagasi tulla – Eestisse tagasipöördumine on minu prioriteet. Ma ei saa kaua ilma Eestita olla.

Ma armastan publikut, ma armastan inimesi, ma armastan elu. Minu töö on seotud lavaga. Nüüd olen administraator Narva Rahvaste Majas. Minu jaoks on oluline tuua inimestele head, panna inimesed naeratama. See on kõige tähtsam. Minu kontoris on alati tee ja kohv, sest kõigepealt tuleb ületada suhtlemisbarjäär. Siis saab tööd jätkata. Kõik peab toimuma lahkusega.

Igal kultuuril on ilusad laulud, ilusad tantsud ja on tore, kui kultuurid saavad kokku. Ma olen alati selle poolt, et meil oleks multikultuurne „pärg“. Minu jaoks on väga oluline, et tatari kultuur õitseks, et kultuuriseltsid Eestis hakkaksid ühinema liitudeks, katusorganisatsioonidesse. See multikultuurne karussell muutub helgemaks ja värvilisemaks. Sel aastal on meie sümboliks kultuuriline mitmekesisus, aga olgu see alati nii, mitte ainult sel aastal.

Ma olen idamaine inimene, ma võin hilineda viis minutit või ma võin jõuda 40 minutit hiljem. Loomulikult ei ole see väga tore. Selles mõttes on eestlased mulle kultuuri õpetanud. Kõigis projektides, mida me eestlastega teeme, on eestlased täpsed ja vastutustundlikud, ja see on ka väga oluline. Olgu kõik aeglane, aga väga kvaliteetne. See on austus, millel ei ole piire.

Kirjeldage, kuidas te näete meie Eestit!

Näen Eestit paljurahvuselise ja kultuuriliselt rikka riigina. Siin on põimunud erinevate rahvaste traditsioonid, moodustades hämmastava mitmekesisuse. Jäägu meie riik alati sama helgeks ja mitmekesiseks kui praegu.

Mis teile Eestis meeldib?

Mulle meeldib Eesti kord ja täpsus. Need on eesti kultuuri olulised tunnused, mida ma hindan kõrgelt. Mulle meeldib ka see, kuidas eestlased hoiavad hoolikalt oma traditsioone ja väärtusi.

Mis teid Eestis üllatab?

Mind üllatab Eesti paljurahvuselisus ja kultuuriline mitmekesisus. Siin elavad erinevate rahvaste esindajad, kes kõik panustavad riigi arengusse ja heaolusse.

Mis on Eestis ootamatu/harjumatu?

Minu jaoks oli ebatavaline näha, kuidas siin hoitakse hoolega oma traditsioone. Eestlased hoiavad hoolega oma kultuuri, mis on teistes riikides haruldane.

Milliseid teie kultuuri aspekte võiks Eestis juurutada?

Meie, tatarlaste kultuurist võiks üle võtta külalislahkuse ja heatahtlikkuse traditsioonid. Püüame alati luua sooja ja sõbraliku õhkkonna ning arvan, et see võiks rikastada eesti kultuuri.

Kas arvate, et teie siinviibimine rikastab Eestit?

Ma arvan, et me rikastame Eesti kultuurilist mitmekesisust. Panustame oma traditsioonide, muusika ning külalislahkusega ja see muudab Eesti veel huvitavamaks ja mitmekülgsemaks.

Millised eesti harjumused olete omaks võtnud?

Olen üle võtnud täpsuse ja vastutustunde, mis on eestlastele väga olulised. Samuti meeldib mulle nende rahulik ja mõõdukas eluviis.

Mis on teie eesti lemmikroog?

Mulle meeldib üks eesti roog, mulgipuder, mis andis mulle ereda elamuse. Kuigi ma olen moslem ja ei söö sealiha, on olemas road, mida ma saan endale lubada, ja need on väga maitsvad.

Kas teil on mõni eesti lemmiklaul?

Mulle meeldib väga teha koostööd eesti muusikutega, näiteks Uku Suviste, Tatjana Mihhailovaga, meie hämmastav Alika Milova Narvast. Nende andekus ja looming inspireerivad mind. Loomulikult on mul palju eesti lemmiklaule. Minu lemmiklauludest meeldib mulle eriti Anni Veski „Eilne päev“,mille üle me oleme uhked. See laul on mul siiani meeles …

Tea, et iial,

muud ei soovi ma,

mu kingitus oled sa.

Kui mu kaenlas,

ehteks on su käed,

mu kallimaks kingiks jääd.

Kui ma kuhugi lähen, mängin seda laulu, ja kõik mõtlevad: „Jah, see on see laul!“ Kuid kõige meeldejäävam on minu jaoks ansambli 2 Quick Start „Kingitus“. Meie eesti „Kaerajaan“ on tõeline hitt, mille järgi tantsisid kõik, isegi meie Kaukaasia tuuril.

Kuidas kirjeldaksite eestlasi?

Eestlased on rahulikud, vastutustundlikud ja täpsed inimesed. Nad hoolivad oma kultuurist ja traditsioonidest, millest ma pean sügavalt lugu.