Tantsumaja: pärimustantsu õhtud A1 (Narva)

  • Suhtlustase: A1
  • Koht: Narva eesti keele maja Narva kultuurimaja Rugodiv
  • Aeg: 27.02.2025 kell 18:00 - 20:00
  • Formaat: Suhtluspraktika

Kord kuus toimuv pärimustantsuõhtu koos Eesti Pärimusmuusika Keskuse muusikutega. Õpitakse koos tantsusamme, mida kohe ka praktikas kasutatakse, samuti õpitakse tundma Eesti pärimuskultuuri erinevaid aspekte: mänge, laule, tantse.

Arendatavad osaoskused: Kuulamine, kultuuriteadlikkus.

Registreerimine: https://iseteenindus.integratsioon.ee/service/view/15191?lang=et

NB! Registreerimine sündmustele toimub nüüd läbi Integratsiooni Sihtasutuse iseteeninduse, kuhu saate siseneda ID-kaardi, Mobiil-ID või Smart-ID abil. Palun tutvuge iseteeninduse kasutusjuhendiga: https://integratsioon.ee/iseteenindus

Sõbrad, juured ja teekond kodakondsuseni: Denisi lugu

 

Denis teadis juba lapsepõlves, et tema elu on seotud Eestiga. Siin ta sündis, õppis ja kujunes isiksuseks. Hoolimata „halli“ passiga elatud aastatest tegi ta teadliku otsuse saada Eesti kodakondsus, tundes, et on aeg lõpuks määrata oma koht maailmas.

„Ma uskusin kaua, et hallist passist mulle piisab: ma sain vabalt reisida Euroopas, Venemaal ja teistes riikides,“ ütleb Denis. „Aga lõpuks mõistsin, et tahan olla täisväärtuslik osa ühiskonnast, milles ma elan. Veelgi enam, mu Eesti sõbrad küsisid tihti, miks ma seda võimalust ei kasuta.“

Just sõbrad mängisid tema otsuses võtmerolli. Nende toetus aitas Denisil kindlalt läbida kõik ettevalmistuse ja eksamite etapid. „Üks tuttav ütles: „Vaata, sa pead seda lihtsalt tegema.“ Ma mõistsin, et tal on õigus. Mõnikord tehakse otsus just sellistes hetkedes.“

Eksamiteks valmistumine osutus Denisi jaoks suhteliselt lihtsaks. Ta oli eesti keelt kuulnud juba lapsepõlves ja kasutanud seda sageli sõpradega suhtlemiseks. Sellegipoolest osutusid kursused kasulikeks: „Kõige rohkem aitas mind grammatika õppimine. Isegi minu Eesti päritolu sõbrad ei tea sageli kõiki reegleid, aga mina sain neist tänu suurepärastele õpetajatele aru. Õppimine ei olnud raske, vaid pigem nauditav.“

Kuid kodakondsuse saamise tee langes kokku keerulise perioodiga: sõda, vabatahtlik tegevus, töö – kõik see võttis palju aega. „Oli hetki, kui ma tahtsin kõik ära jätta,“ tunnistab Denis. „Aga sõprade, õpetajate ja programmi toetus aitas mind edasi minna. Ma tundsin, et ma pole üksi.“

Denis rõhutab, et õppimisprotsess ise ei olnud talle lihtsalt vajalik, vaid ka tõeliselt huvitav kogemus. Kursustel kohtus ta teiste osalejatega, kellest igaüks liikus oma eesmärgi poole. „See oli inspireeriv. Me jagasime nõuandeid ja toetasime üksteist. Rühmas valitses imeline õhkkond, kus keegi ei tundnud end võõrana.“

Pärast eksamite edukat läbimist valdas Denisit rõõm ja uhkus. „Kui ma ütlesin oma sõpradele, et olen eksamid läbinud, hüüdsid nad rõõmsalt: „Tere tulemast!“ See hetk oli mulle tähtis, sest ma tundsin end täielikult selle kogukonna liikmena, kuhu olen alati kuulunud.“

Programmis osalemine aitas Denisil kinnitada oma otsust jääda Eestisse. „Ma sündisin siin ja minu süda jääb alati Eestisse.“ Programm avas talle uusi võimalusi ja aitas tal mõista, et Eesti on koht, kus on tema juured, sõbrad ja kodu.

 

Tulevastele Eesti kodanikele

Integratsiooni Sihtasutus koostöös Siseministeeriumiga toetab välismaalasi Eesti kodakondsuse taotlemisel. Selleks pakub sihtasutus võimalusi tasuta õppida vajalikul tasemel (B1) eesti keelt, ette valmistuda kodakondsuseksamiks ja nõustamist seonduvates küsimustes. Huvilised on teretulnud ennekõike nõustamisele: https://integratsioon.ee/keeleope-eesti-kodakondsuse-taotlemiseks.

 

Denis

 

 

Pakistanist Eestisse: Taimoori elumuutev teekond kodakondsuse saamiseni

 

Fareed Ud Din Taimoori jaoks ei olnud teekond Eesti kodakondsuse saamiseni pelgalt juriidiline protsess – see oli sügavalt isiklik ja elumuutev kogemus.

Tema lugu sai alguse 2015. aastal, kui teda inspireerisid Tallinna Tehnikaülikoolis õppinud sõbrad. Sotsiaalmeedias nende saavutusi jälgides hakkas ta endale ette kujutama sarnast tulevikku. Euroopa kvaliteetne tasuta haridus tundus talle tõelise unistusena. Just tänu lähedase sõbra julgustusele otsustas Taimoor astuda suure sammu ja kolida Eestisse.

Noore üliõpilasena Pakistanist saabunud Taimoor pidi algusest peale toime tulema mitmete väljakutsetega: uue kultuuriga kohanemine, elamine eemal perest ja täiesti erineva keelega hakkama saamine olid kõik hirmutavad. Kuid ta oli kindlalt otsustanud, et see võimalus võib tema elu täielikult muuta.

Kodakondsuse saamiseks pidi Taimoor selgeks õppima eesti keele ja sooritama mitmeid eksameid. Keeleõpe oli alguses eriti raske. „Eesti keel ei sarnanenud ühegi keelega, millega ma varem kokku puutunud olin,“ ütles Taimoor.

Siinkohal pakkus ettevalmistav programm kodakondsuse saamiseks üliolulist tuge. Taimooril oli juurdepääs hästi struktureeritud keelekursustele ja õppematerjalidele, mis juhatasid teda samm-sammult. Lisaks keelele aitas programm tal valmistuda eksamiteks ja paremini mõista Eesti ühiskonda.

Programmi suurim eelis oli personaalne lähenemine. Mentorid ja juhendajad olid alati valmis vastama küsimustele, selgitama keerulisi momente ja andma julgustust. „Ilma nende toetuseta oleks olnud palju raskem eesmärgini jõuda,“ ütles Taimoor.

Vahepeal oli Taimooril hetki, mil tundus, et kõigi kohustustega toimetulek on võimatu. Tööd, õpinguid ja eksamiteks valmistumist ühildada ei olnud lihtne. Kuid ta tuletas endale pidevalt meelde, miks ta selle teekonna ette võttis. Programmi selge struktuur ja kättesaadavad materjalid aitasid säilitada motivatsiooni, ning iga väike edusamm viis teda eesmärgile lähemale.

Olulist rolli mängis ka suhtlus teiste programmi osalejatega. Kõigil oli sama eesmärk, nad toetasid üksteist ja jagasid kogemusi. Teiste edulood inspireerisid Taimoori ja aitasid tal raskematel hetkedel mitte alla anda.

Kui Taimoor lõpuks Eesti passi sai, täitsid teda uhkus ja kergendus. See dokument oli sümboliks aastatepikkusele pingutusele, järjekindlusele ja isiklikule kasvule. Kodakondsuse saamisega tundis ta end mitte ainult Eesti ühiskonna osana, vaid tema ees avanesid ka piiramatud võimalused oma plaanide elluviimiseks.

Taimoori jaoks on Eesti kodakondsuse eelised ilmsed. Nüüd on tal avatud kõik teed professionaalseks kasvuks ning mis kõige tähtsam – ta tunneb end koduselt riigis, mis tagab talle stabiilse tuleviku. Kõige olulisem aga on see, et see tugevdanud tema sidet Eestiga, riigiga, mis teda vastu võttis ja andis võimaluse areneda.

Neile, kes mõtlevad sellel teel astuda, annab Taimoor lihtsa, kuid olulise nõuande: „Ärge laske hirmul ja kahtlustel end peatada. Jah, see protsess pole lihtne, kuid see on seda väärt. Tehke esimene samm, olge järjepidevad ja uskuge endasse.“ Tema sõnul on äärmiselt oluline kasutada kõiki programmi pakutavaid võimalusi: „Nende tugi on just see, mis aitab kõigist raskustest üle saada.“

Taimoori lugu on särav näide sellest, mida on võimalik saavutada tänu sihikindlusele ja mõttekaaslaste toele. See inspireerib, et iga eesmärk, ükskõik kui raske see ka ei tunduks, on saavutatav, kui oled valmis alustama ja järjekindlalt oma teekonda jätkama.

 

Tulevastele Eesti kodanikele

Integratsiooni Sihtasutus koostöös Siseministeeriumiga toetab välismaalasi Eesti kodakondsuse taotlemisel. Selleks pakub sihtasutus võimalusi tasuta õppida vajalikul tasemel (B1) eesti keelt, ette valmistuda kodakondsuseksamiks ja nõustamist seonduvates küsimustes. Huvilised on teretulnud ennekõike nõustamisele: https://integratsioon.ee/keeleope-eesti-kodakondsuse-taotlemiseks.

 

Fareed Ud Din Taimoor

KEELERULETT A2+ (Zoom)

Keelerulett kutsub eesti keelt harjutama!

Kohtume virtuaalselt Zoomi keskkonnas lühikeste vestluste formaadis. Vestleme piiratud aja jooksul eesti keeles juhuslikus grupis. Teemad selguvad kohtumisel. Positiivne ja vaba õhkkond on garanteeritud.

Eesti keele oskuse tase: A2+, B1, B2, C1

Aeg: 06.05. kell 18.00-19.30 (kogunemine kell 17.55)

Koht: Zoom (registreerunutele saadetakse link osalemiseks toimumispäeval hiljemalt kell 16.30)

Osalejate arv: 40

Läbiviijad: Ave Landrat ja Mari Taalmann

Registreeru kuni 06.05. kella 16.00ni: https://forms.gle/B1Mxtsmqd1QzE2B26

KEELERULETT A2+ (Zoom)

Keelerulett kutsub eesti keelt harjutama!

Kohtume virtuaalselt Zoomi keskkonnas lühikeste vestluste formaadis. Vestleme piiratud aja jooksul eesti keeles juhuslikus grupis. Teemad selguvad kohtumisel. Positiivne ja vaba õhkkond on garanteeritud.

Eesti keele oskuse tase: A2+, B1, B2, C1

Aeg: 08.04. kell 18.00-19.30 (kogunemine kell 17.55)

Koht: Zoom (registreerunutele saadetakse link osalemiseks toimumispäeval hiljemalt kell 16.30)

Osalejate arv: 40

Läbiviijad: Ave Landrat ja Mari Taalmann

Registreeru kuni 08.04. kella 16.00ni: https://forms.gle/QJVC1vwvWn4pJuEZ7

KEELERULETT A2+ (Zoom)

Keelerulett kutsub eesti keelt harjutama!

Kohtume virtuaalselt Zoomi keskkonnas lühikeste vestluste formaadis. Vestleme piiratud aja jooksul eesti keeles juhuslikus grupis. Teemad selguvad kohtumisel. Positiivne ja vaba õhkkond on garanteeritud.

Eesti keele oskuse tase: A2+, B1, B2, C1

Aeg: 04.03. kell 18.00-19.30 (kogunemine kell 17.55)

Koht: Zoom (registreerunutele saadetakse link osalemiseks toimumispäeval hiljemalt kell 16.30)

Osalejate arv: 40

Läbiviijad: Ave Landrat ja Mari Taalmann

Registreeru kuni 04.03. kella 16.00ni: https://forms.gle/rE3ZccoppDkMXmro6 

Pakkumuskutse „Kogukonnapõhise keeleõppe toetamise mudeli väljatöötamine“

Pakkumuskutse eesmärgiks on leida partner, kes analüüsib kogukonnapõhise keeleõppe toetamise teooriaid ja praktikaid ning töötab välja mudeli(d) (edaspidi: mudel) eesti keele praktiseerimiseks kogukonnas.

Palun saata pakkumus hiljemalt 20.02.2025 kell 12.00 aadressil maria.ratassepp@integratsioon.ee

Taotlusvoor „Toetus Ukraina sõjapõgenikest kuni 19-aastastele noortele ukraina keele ja kultuuri säilimiseks“

Taotlusvooru eesmärk

Toetuse andmise eesmärk on tagada kuni 19-aastastele Ukraina sõjapõgenikest noortele Eestis võimalused hoida sidet ukraina keele- ja kultuuriruumiga kogukondlike tegevuste kaudu.

Toetatavad tegevused

Toetust antakse projektile, mille elluviimine panustab taotlusvooru eesmärgi ja tulemuste saavutamisse ning mille raames korraldatakse ukraina keele ja kultuuri õpet ja/või ukrainakeelseid kultuurisündmusi koostöös ukraina kultuuriseltside, eesti vabaühenduste, kultuuri- või mäluasutuste või raamatukogudega ja/või antakse välja ukrainakeelset laste- ja noortekirjandust.

Toetuse tulemus

Toetuse andmisega saavutatakse järgmised oodatavad tulemused:

- ukraina keele ja kultuuripärandiga seotud traditsioonid on sihtrühma seas elujõulised;

- sihtrühmal on säilinud side ukraina keele- ja kultuuriruumiga;

- ellu on viidud kogukondlikud kultuurisündmused;

- välja on antud ukrainakeelne laste- ja noortekirjandus;

- korraldatud on ukraina keele ja kultuuri õpe sihtrühmale.

Nõuded taotlejale

Taotlejaks võib olla Eesti Vabariigis registreeritud juriidiline isik või äriregistrisse kantud füüsilisest isikust ettevõtja.

Taotlusvooru eelarve on 100 000 eurot. Taotletava toetuse maksimaalne summa on 15 000 eurot taotluse kohta. Iga taotleja võib esitada rohkem kui ühe taotluse, kuid iga projekt peab olema eraldi taotluses.

Taotluste esitamise tähtaeg on 10.03.2025 kell 23.59.

Toetuse taotlemine toimub Kultuuriministeeriumi toetuste menetlemise infosüsteemi kaudu aadressil https://toetused.kul.ee/et/login

Taotlusvooru rahastab Kultuuriministeerium.

Taotlusvooru aluseks on Kultuuriministri 16.12.2022 määruse nr 21 „Kuni 19-aastastele Ukraina sõjapõgenikest noortele ukraina keele ja kultuuri säilimiseks toetuse andmise tingimused ja kord“. Hindamise aluseks on lisaks määrusele hindamiskomisjoni töökord ja hindamismetoodika.

Taotlusvooru infotund toimub Teamsi keskkonnas 27. veebruaril algusega kell 15.00. Infotunnile palume registreeruda aadressil iris.jarv@integratsioon.ee.

 

Lisainfo:

Ave Härsing
kultuurilise mitmekesisuse projektijuht
659 9024
ave.harsing@integratsioon.ee

Iris Järv
rakenduskeskuse koordinaator
5982 3155
iris.jarv@integratsioon.ee