Eesti Vabariigi 106. aastapäeva tähistati üle Eesti nii hümni ühislaulmise, öömatkade, aktuste, rongkäikude kui ka rahvapidudega.
Hiiumaal koguneti juba viiendat aastat Reigi pastoraadi ette, et laulda vabariigi aastapäeval üheskoos Eesti hümni. Hiidlaste algatatud ühislaulmisega tuli kaasa nii kodu- kui ka välismaa, kuna hiidlased tegid üleskutse, et hümni lauldaks samal ajal ka mujal. Ühislaulmises kaasalööjaid oli üle kogu Eesti ja lisaks Türgis, Suurbritannias, Rootsis ja Soomes.
Hiidlaste algatus leidis järgijaid ka Narvas, kus raekoja ette kogunes Eesti hümni laulma ligi 200 inimest. Lauljate tuumiku moodustasid Eesti Keele Maja, Eesti Seltsi ja gümnaasiumide laulukoorid, kuid pealtvaatajaid ja kaasalauljaid oli ka linnaelanike seas. Narvas on paarkümmend aastat Eesti sünnipäeva tähistatud päikesetõusul lipu heiskamisega linnuses. Raekoja platsist võib saada koht, kuhu ka järgmisel aastal koos lastega hümni laulma tullakse.
Vabariigi aastapäeva põhisündmused toimusid Saaremaal 23. veebruari õhtul. Kuressaares Thule kojas anti üle Saare maakonna teenete- ja vapimärgid ning kuulutati välja Saaremaa aasta inimene ja aasta tegu. Sellest sündmusest, kus vallaelanikke tervitasid Saaremaa vallavolikogu esimees ja vallavanem, tehti otseülekanne, mida sai jälgida piirkondlikes rahva- ja seltsimajades.
Pärast ülekande lõppu jätkusid Saaremaa eri paikades peod, kus selgusid ka piirkondlike tunnustuste saajad. Kuressaares jätkus riigi sünnipäeva tähistamine 23. veebruaril kultuurikeskuses toimuva tantsuõhtuga.
Saaremaa vallal on läbi aastate olnud traditsioon pidada kõnekoosolekuid ja asetada pärgi Kuressaare Vabadussõja ausamba jalamile. Sama tehakse Kihelkonnal, Valjalas, Mustjalas ja Pühal, kus pidasid kõnesid vaimulik või vallavalitsuse esindaja.
Saaremaa Vallavalitsuse kultuurinõuniku Maris Kaljuste sõnul on pärast koroonat traditsiooniks saanud valgusfestivalid, etendatakse näidendit „Tõll“ ning seekord oli vallavanema n-ö hübriidvastuvõtt.
„Eesti Vabariigi 106. aastapäeva tähistati kõigis Saaremaa piirkondades korraga. Riigi sünnipäeva puhul korraldatavaid üritusi ühendas mõte „Kõik on oodatud!“,“ lausus Kaljuste.
Harjumaal Murastes toimus juba seitsmendat korda Eesti Vabariigi sünnipäevale pühendatud öömatk.
Põhja-Pärnumaal tähistati vabariigi sünnipäeva kontsertidega. Pidulik lipu heiskamine koos paraadi ja vallavanema kõnega toimus 24. veebruari hommikul nagu alati Vändras ning lõppes sünnipäevakontsertiga „Laule meist ja meie maast“ Vihtras.
Põhja-Sakala vallas tähistati Eesti Vabariigi aastapäeva traditsiooniliselt pidulike aktuste ja koosviibimistega eelkõige Vabadussõja ausammaste juures. Kõige suurem sündmus toimus 24. veebruaril Vabadussõja ausamba Lembitu juures Suure-Jaanis. Hea traditsiooni kohaselt võtsid sellest osa Suure-Jaani kooli ja Suure-Jaani gümnaasiumi lapsed ja noored. Hea koostöö tulemusena toimub Suure-Jaani koolis ja gümnaasiumis kõnevõistlus, mille võitja esitab oma kõne eelmainitud aktusel vallarahvale. Väiksemad koosviibimised toimusid nii Kõpu kui ka Pilistvere Vabadussõja ausamba juures. Seal tähistati aastapäeva pidulike sõnavõttude ja mälestushetkedega. Juba aastaid on Võhma Vaba Aja Keskuses tähistatud Eesti Vabariigi aastapäeva piduliku kontserdiga, kus esinevad kohalikud isetegevuslased, samuti toimus pidulik kontsert Suure-Jaani kultuurimajas, kus esinesid Suure-Jaani Muusikakooli õpilased ja õpetajad.
Peipsi järve ääres peeti pöörane öösööming, kui külalisi võõrustas 40 üheõhturestorani Setomaast Ida-Virumaani.
Eesti Vabariigi aastapäeva tähistati Jõelähtme vallas traditsiooniliselt valla suurimas, Loo alevikus, Eesti Vabariigi piduliku kontsertaktusega. Sündmuse raames tunnustati ka möödunud aasta tublimaid saavutusi ja tegusid seitsmes kategoorias ning anti üle valla eritänud. „Sel aastal tunneme uhkust selle üle, et 2024. aasta Harjumaa laulu-tantsupeol osaleb rekordarv meie valla rahvatantsurühmi! Ka Eesti Vabariigi 106. aastapäeva pidulikul aktusel esinevad kuus Jõelähtme tantsurühma beebidest seenioriteni, kes esitavad suvise maakonna tantsupeo repertuaari,“ lausus Jõelähtme vallavalitsuse kommunikatsioonispetsialist Laura Ruul. „24. veebruari tähistati pidulike sündmustega üle valla: külast külla liikus päikesetõusul lipuheiskamine, sel aastal tegime seda Iru külas.“
Seejärel toimus mälestustseremoonia vabaduse eest võidelnutele Jõelähtme vabadussamba juures, kus koos söödi ka sõdurisuppi. Jõelähtme Rahvamajas, Neeme Rahvamajas ja Kostivere Kultuurimõisas toimusid pidupäevakontserdid kohvilauaga.
Raasiku vallas on traditsiooniliselt aastapäeva tähistatud nii Raasikul kui ka Arukülas. Raasikul tähistati vabariigi sünnipäeva tänupalve ja küünalde süütamisega vabadusvõitlejate ausamba juures Harju-Jaani kirikuaias. Rahvamajas toimusid tervitused ja sõnavõtud vallavalitsuse ja vallavolikogu poolt, esines Siiri Sisask. Aruküla Rahvamajas anti üle valla aukodaniku tiitel. Eesti Vabariigi aastapäevale pühendati kontsert „Minu Eestimaa“ Urmas Alenderi lauludega, esinesid Margus Vaher ja pianist Tarmo Sillaots, Yoko Alender tutvustas isa loomingut.
Kastre vallas tähistati aastapäeva traditsiooniliselt Eesti Vabariigile pühendatud piduliku kontsertaktusega, kus anti kätte ka eelmise kalendriaasta tunnustuspreemiad aasta teo, aasta sündmuse ja aasta vabakonna kategoorias ning aupreemiad ehk vapimärgid ja noortepreemiad „Tuleviku tähed“. „Lisaks asetati pärjad mälestusmärkidele, mõnes kohas tehti seda suurema eeskavaga, mõnes kohas sümboolsemalt koos Kaitseliiduga,“ märkis Kastre valla kultuurispetsialist Madli Rohesalu.
Kohila vallas toimus kaks rongkäiku, mis lõppesid Vabadussamba juures. Esimeses marssisid lasteaedade lapsed, teises rongkäigus olid kooliõpilased. Kohila Gümnaasiumi saalis toimus vallavolikogu esimehe ja vallavanema vastuvõtt-kontsert.
Kohila vallavalitsuse kultuurinõunik Sigrid Põllu sõnul on Kohila valla traditsioonid olnud aastaid samad. „Hommikul lapsed rongkäikudes ja õhtul kõigile avatud üritus gümnaasiumi saalis, kuna meil ei olegi suuremat saali või keskust, kus kohtuda,“ märkis Põld.
Kuusalu vallas toimus Eesti Vabariigi aastapäevale pühendatud pidulik kontsertaktus ning Jüri Voidi fotonäituse „Valguses ja varjus“ avamine, mis jääb Kuusalu rahvamajas avatuks 14. aprillini. Valkla kivi juurde ja Kuusalu kalmistule viidi küünlad ja mälestuskimbud. Mõlemas kohas lauldi koos kohaletulnutega hümni ning kõnelesid vallavanem ning Kaitseliidu esindaja. Leesi rahvamajas toimus Eesti Vabariigi aastapäevale pühendatud mälumäng.
Järve vallas toimus vabariigi aastapäeva tähistamine kolmel päeval. 20. veebruaril oli Koeru kultuurimajas Eesti Vabariigi aastapäeva kontsert, millele järgnes Imavere rahvamajas kontsertaktus ning eri kirikutes palvused ja küünalde süütamine.
Raplas on aastaid traditsiooniks, et päev enne vabariigi aastapäeva astuvad laval üles kohalikud kuulsused, kes igapäevaselt laulmisega ei tegele. Nii toimus ka sellel aastal 23. veebruaril „Tähtede gala“. 24. veebruaril päikesetõusul, kell 7.30, heisati Rapla keskväljakul koorilaulu saatel riigilipud. Vallavanem tervitas ja pakkus vallarahvale teed ja sünnipäevakringlit. Kell 12 oli kirikus jumalateenistus, pärast mida asetati pärjad Vabadussõja mälestussamba jalamile. Kodutütred ja Noored Kotkad andsid vande. Lipuheiskamised toimusid ka Juurus, Kaius ja Vahastus. Lipal olid kõik oodatud kontserdile ja Raikkülla peoõhtule.
