Integratsiooni Sihtasutus otsib mittetulundusühingute seast partnereid, kellega koostöös saab pakkuda eesti keelest erineva emakeelega noortele võimaluse õppida eesti keelt ja kultuuri eestikeelsetes peredes. Taotlused on oodatud 17. märtsini.
“Igapäevast eesti keelt ja eestlaste argitavasid saab kõige paremini selgeks päevast päeva eestlastega koos toimetades. Seepärast kavatseme pakkuda taas eesti keelest erineva emakeelega noortele võimaluse elada mõned suvenädalad eesti peredes, kus kasvavad samaealised lapsed. Perede leidmise, noorte kaasamise ja muu vajaliku korraldamise usaldame mittetulundusühingutele,“ ütles Integratsiooni Sihtasutuse keeleõppe valdkonnajuht Jana Tondi.
Peredes toimuva eesti keele ja kultuuri õppe korraldamiseks saavad mittetulundusühingud taotleda Integratsiooni Sihtasutuselt toetust summas kuni 50 000 eurot. Kõikide pereõppega seotud tegevuste toetamiseks on Kultuuriministeerium eraldanud 100 000 eurot.
„Loodame, et sel suvel võtavad eestikeelsed pered vastu vähemalt 200 noort. Koos taotlustega ootame mittetulundusühingutelt ettepanekuid, kuidas saavad pered noori ühistesse tegevustesse kaasata, noorte igapäevast suhtlemist toetada ja eesti keele- ning kultuuriruumi sulandumisele kaasa aidata. Seda kõike arvestusega, et eesti keelest erineva emakeelega noored on vanuses 7-19 aastat ja saavad peredes elada 10-14 päeva,“ lisas Jana Tondi.
Integratsiooni Sihtasutus ootab taotlusi peredes eesti keele ja kultuuri õppe korraldamiseks mõeldud toetuse saamiseks 17. märtsini. Täpsed tingimused on avaldatud Integratsiooni Sihtasutuse veebilehel. Täiendavatele küsimustele saab vastuseid veebilehel toodud kontaktidel ja 7. märtsil veebis toimuvas infotunnis.
Integratsiooni Sihtasutus on toetanud eesti keele ja kultuuri õpet peredes ning laagrites alates 1998. aastast. Tänaseks sellest on sellest osa saanud üle 20 000 noore.
Eelmisel aastal osales Integratsiooni Sihtasutuse toel peredes korraldatud eesti keele ja kultuuri õppes 181 noort Ida-Virumaalt (Sillamäelt, Narvast, Kohtla-Järvelt), Tallinnast ning Viimsist. Õpe toimus Pärnumaal, Saaremaal, Harjumaal, Viljandimaal (Kolga-Jaanis) ja Võrumaal. Kokku tegeles keeleõppesse tulnud noortega 54 peret Võrumaalt, Tartust, Kolga-Jaanist, Pärnust ning Viimsist. Kõikidel eesti peredel olid lapsed ja lapselapsed, kes tegutsesid tugilastena.
Pereõppes osalenud noortele korraldati väljasõite Eestimaa erinevatesse paikadesse, otsimismäge linnaruumis, piknikke, matkasid, käsitööpäevi, spordipäevi, kontserte laulude ja pillimängudega. Koos osaleti ka üldrahvalikel sündmustel nagu näiteks jaanipäeva koosviibimised.
Fotol on 2022. aastal toimunud ühisüritus - matk Rõuge Ööbikuorus. Autor Pille Kulberg.
