Tänavusel lõimumispreemiate jagamisel pälvis tunnustuse Aasta säde 2023  Eesti suurimaks Ukraina põgenike kogukonnaks kujunenud Facebooki grupi „Ukraina sõbrad Eestis“ eestvedaja  Kirill Badikin. Kirill lõi grupi saatusliku 2022. aasta märtsis, kui Eestisse hakkasid jõudma sõja eest varju otsinud Ukraina elanikud. Ennekõike kujunes grupp keskkonnaks, kus kohalikud vabatahtlikud igapäevaeluks vajalikke esmatarbeid jagasid. Aja möödudes hakkas Kirill järjepidevalt jagama riigiasutuste ja teiste organisatsioonide infot, mis toetab uute kaasmaalaste kohanemist.

Loe rohkem Kirilli ja tema tegevuste kohta allpool olevast intervjuust.

Miks olete otsustanud panustada sellesse valdkonda ja miks on teie arvates see panus üldse oluline?

Olen alates suuremahulisest sõjast Ukrainas võtnud enda südameasjaks pea kogu oma vaba aja toetada Ukrainast Eestisse saabunud põgenikke. Olles vabatahtlikuna toimetanud erinevates organisatsioonides ja kuulates inimeste emotsionaalseid lugusid oli minu jaoks üsna selge, et inimesi, kes põgenesid olude sunnil oma kodust võõrasse riiki, jättes maha lisaks oma varale ka oma lähedased, tuleb igati aktiivselt toetada.

Kuna ma valdan vene keelt ja sõja alguses Tallinna Põgenike keskuses inimesi vastu võttes omasin head ülevaadet nende Eestis viibimisvõimaluste kohta, otsustasin seda omakorda võimendada, et jõuda rohkemate inimesteni kiiremini ja seekaudu aidata neil võõras keskkonnas võimalikult lihtsalt kohaneda. Pean oluliseks, et meie riigis oleks turvaline elada, inimeste heaolu oleks tagatud ja nad tuleksid oma eluga iseseisvalt toime – lähtun samadest põhimõtetest nii oma töös kui vabatahtlikes tegevustes. Seetõttu panustasin põgenike lõimumisse, et inimlikul tasandil oleks põgenikel võõras riigis võimalik hakata oma elu täiesti nullist üles ehitama.

Kuidas olete ise sellesse valdkonda panustanud/panustate ja millised on olnud olukorrad, kus tunnete, et see kõik on tõesti korda läinud?

Lõimumisse olen panustanud mitmeti. Alguses viisin Eesti Pagulasabi kaudu läbi kohanemisteemalisi grupinõustamisi üle Eesti, kohtudes põgenikega ja toetades põgenike lõimumist meie ühiskonda. Paralleelselt administreerisin vabatahtlikku Facebooki gruppi „Ukraina sõbrad Eestis“, kus hakkasin korraldama kohanemist toetavaid live infotunde, mille külalisesinejateks on riigiasutused ja abistavad organisatsioonid. Infotundide käigus saavad põgenikud esitada küsimusi, mis aitavad ka riigiasutustel paremini mõista põgenike muresid ja vajadusel kohandada kohapealset abi andmist. Lisaks pöörduvad põgenikud üle päeva delikaatsete muredega ka otse minu poole ja ma üritan anda nõu või viia nad kokku pädeva asutusega.

Ukrainlased on väga avatud suhtlejad ning tagasisidet saab üsna kiirelt ja vahetult. Paljud põgenikud on saanud headeks tuttavateks ja rõõm on näha, et neil läheb hästi. Nad võtavad aktiivselt osa kohalikest üritustest, õpivad eesti keelt, räägivad kaasa olulistel teemadel ja seekaudu annavad ka oma panuse meie ühiskonda.

Milles näete lõimumisvaldkonnas suurimaid proovikive?

Eks massiline sisseränne on meie riigile tõeliseks proovikiviks. Edukat lõimumist pärsib see, et paljud põgenikud võtavad Eestit ajutise elukohana, lootuses lähiajal naasta tagasi oma kodumaale. Kuna täna on selge, et tegemist on kurnamissõjaga, mis võib aastateks kestma jääda, tuleb inimestel kiiresti teadvustada olukorra tõsidust, sest seda kiiremini saavad nad lõimuda uude keskkonda. Siinkohal on oluline leida õige lähenemisviis, et inimesed mõistaksid, mis kasu nad saavad, kui nad õpivad kohalikku keelt ja võtavad aktiivselt osa kohalikust elust. Ei saa mainimata jätta ka seda, et kõige selle juures on oluline toetada põgenike vaimset tervist ja heaolu, kuna see on kõige aluseks.

Mida tähendab teie jaoks tänavune preemia? Millist jõudu annab see teile edaspidiseks?

Lõimumisvaldkonna preemia saamine oli ootamatu ja tõesti meeldiv on teada, et minu panust märgati. See annab mulle kinnitust, et minu siiras soov hädasolijaid toetada, panustades pea kogu oma vaba aja, pere ja muude tegemiste arvelt, on olnud vajalik ja kasulik. See on inspiratsiooniks jätkuvalt panustada ja ma loodan, et see inspireerib paljusid inimesi märkama abivajajaid ja algatama kogukonna tasandil olulisi projekte, mis toetavad inimeste iseseisvat toimetulekut ja heaolu.

Kes olid need inimesed, kes on teid tänavu/üleüldse nende tegevuste juures aidanud/inspireerinud?

Mind isiklikud inspireerisid eelkõige ukrainlased ise, aga abiks ja toeks on olnud minu head kolleegid Sotsiaalkindlustusametis, minu tiim ja muidugi Facebooki grupi „Ukraina sõbrad Eestis“ administraatorid. Ma olen siiralt tänulik, et riigiasutused ja abistavad organisatsioonid julgesid mind usaldada ja minuga koos sellises mastaabis sotsiaalmeedia platvormil põgenikele olulist teavet jagada.

Kuidas te täna ise tehtut hindate ja milliseid plaane teete selle põhjal tulevikus?

Olen saanud väga palju positiivset tagasisidet, kuidas infotunnid ja oluliseks teabeallikaks kujunenud Facebooki grupp on aidanud inimestel luua selgust, paremat kontakti ja tutvusi kohalikega ning seeläbi andnud ka jõudu igapäeva toimetustega hakkama saada. Tänaseks olen läbiviinud 40 infotundi, mida on kokku vaadatud ligi 150 000 korda ning huvi infotundide ja minu poolt vahendatava info vastu on endiselt suur. Plaanin tegevustega jätkata seni, kuni põgenikud seda vajavad – tuleb arvestada, et sõda veel kestab ja põgenikud saabuvad endiselt Eestisse. Plaanin infotundide kaudu veelgi rohkem võimestada inimeste lõimumist meie ühiskonda.

Alati ei lähe meil kõik päris plaanipäraselt. Milliseid soovitusi te sellisteks hetkedeks teistele jagaksite? Kui on ikkagi see raske hetk, siis kuidas seda indu säilitada?

Olen rasketel hetkedel saanud tuge oma sõpradelt ja perelt. Olen hoidnud fookuses eesmärki, miks ma seda teen ja mõelnud kui keeruline on neil, kes olude sunnil pidid oma kodumaalt lahkuma, jättes maha lisaks oma varale ka oma lähedased. Kindlasti on oluline teadvustada oma piire ja tegeleda oma vaimse tervisega. Jätkusuutliku tegevuse vaates peab enesehoid kujunema rutiiniks, mis on võrreldav näiteks suuhügieeniga. Eks see on suhtumise küsimus – kui läheneda sellele teadlikult, siis see kirg ei kao ja tagasilöögid on arendavad.

Järgmine aasta on pühendatud kultuuririkkusele. Mis on teie jaoks kultuuririkkus ja milles see teie arvates just Eesti puhul väljendub?

Minu jaoks on kultuuririkkus erinevate rahvuste omapärad, nii keeles, toidus, arhitektuuris, kui ka traditsioonides. Ma arvan, et meie väike Eesti on vägagi kultuuririkas ja meil on palju, mida teistega jagada, alustades rahvatantsude ja -lauludega, kuni unikaalse Võru- ja Setomaa pärandini. Meil on sood, järved, metsad, neli aastaaega ja puhas õhk – see on miskit, mida üha urbaniseeruvas maailmas aina rohkem väärtustatakse. Me oleme väga avatud rahvas, kes suhtleb ja suhestub muu maailmaga ning usun, et mitmekesisus rikastab meid veelgi enam.

Sel aastal pälvis lõimumispreemiate jagamisel aasta sõnumikandja tiitli Raadio 4 toimetus. Tänavu 30. sünnipäeva tähistanud populaarseim venekeelne raadiokanal on olnud läbi aegade pühendunud mitte-eestlastest kuulajate toetamisele Eesti ühiskonnas. Toimetus on igal sammul soodustanud kogukondade omavahelist suhtlemist, mõistmist ja austamist. Kuulajateni on jõudnud nii Eestis elavate rahvusvähemuste saated kui ka kogukondi ühendavad saatesarjad Eestist. Lõimumispreemia vääriliseks peeti erinevaid vaatenurki lahanud saatesarja „Hüvasti, relvad!“.

Loe rohkem Raadio 4 toimetuse kohta alljärgnevast intervjuust.

Miks olete otsustanud panustada sellesse valdkonda ja miks on teie arvates see panus üldse oluline?

Raadio 4 sai tänavu 30-aastaseks. Kõik need aastad olemegi tegelenud lõimumist edendava tegevusega. Oluline on see, et ka teised rahvused, kes elavad Eestis, saavad samasugust informatsiooni kui eestikeelne kuulaja. Meie jaoks on oluline, et meie kuulaja saaks kaasa rääkida, osaleda aruteludes, et ta saaks osa Eesti elust, kultuurist ja ajaloost.

Kuidas olete ise sellesse valdkonda panustanud / panustate ja millised on olnud olukorrad, kus tunnete, et see kõik on tõesti korda läinud?

Loetelu meie tegevustest: eesti keele tunnid („Naljaga pooleks“, „Rääkimine on kuld“, „Keelekõdi“ jne), oleme õppevahenditena venekeelsetele koolidele välja andnud meie saadete põhjal valminud raamatuid, CD-plaate ja DVD-sid, näiteks „Eesti Rahvakalender“ (Jüri Kuuskemaa saadete põhjal), „Vana Tooma Lood“ (autor Jüri Nikiforov), ajaloosari „Hüvasti, 20. sajand!“ (autor Hardo Aasmäe). Kõik need 30 aastat oleme teinud saateid ka Eestis elavatele vähemusgruppidele (ukrainlased, valgevenelased, juudid, grusiinid, armeenlased, tatarlased jne). Viimase viie aasta jooksul on valminud meil igal aastal saatesarju Eesti ajaloost, kultuurist ja pärandist. Toon esile neist mõned: „Eesti taldrikul“ oli suvesari, milles tutvustasime Eestimaad läbi kulinaaria, „Якоря не бросать!“ saatesari Eesti mereajaloost ja meie kuulsatest laevadest, saatesari Eesti majakatest „Иди на свет“, sari arhitektuuripärlitest „Застывшая музыка“ (Arvo Pärdi Keskus, ERM, Fotografiska, Kommunismiohvrite Memoriaal Maarjamäel, Haapsalu loss, Thule Koda Saaremaal, Narva Kolledž, Põhjala tehas jne), Jelena Skulskaja kirjandussaade „Литературный диксиленд“ Eesti lastekirjandusest. Tänavu oli eetris kolm uut saatesarja „Hüvasti, relvad!“, meie sõjaajalugu läbi 11 sõjamuuseumi Eesti erinevais paigus, „Арт-альбом“ – saatesari Eesti kunstnikega, kus nad läbi oma loomingu räägivad oma nägemusest ja maailmatunnetusest.

Milles näete lõimumisvaldkonnas suurimaid proovikive?

Venekeelses inforuumis, k.a sotsiaalmeedias, leviv info on tihtipeale suunatud desinformeerimisele ja negatiivsete hoiakute loomisele. See mõjutab negatiivselt Eesti ühiskonda, ka meie kaitsevõimet ja lõimumisprotsessi tõhusust.  

Mida tähendab teie jaoks tänavune preemia? Millist jõudu annab see teile edaspidiseks?

Iga tunnustus tõstab saba, annab enesetunde, et teed õiget asja, ja annab uut jõudu edasi minna.

Kes olid need inimesed, kes on teid kas tänavu/üleüldse nende tegevuste juures aidanud/inspireerinud?

Kogu Raadio 4 kollektiiv ja loomulikult meie lojaalne raadiokuulaja.

Kuidas te täna ise tehtut hindate ja milliseid plaane teete selle põhjal tulevikus?

Oleme kindlasti väga omanäolised ja tagasiside kuulajatega on tõendanud, et ka meie kuulaja on meie pakutavaga väga rahul. Juba suvel on taas plaanis uus võimas kultuuriprojekt, aga see on praegu väljatöötamisel.

Alati ei lähe meil kõik päris plaanipäraselt. Milliseid soovitusi te sellisteks hetkedeks teistele jagaksite? Kui on ikkagi see raske hetk, siis kuidas seda indu edasi hoida?

Kui midagi äpardub või ei kuku nii välja nagu oled lootnud, siis kindlasti ei tohi käega lüüa, vaid ikka uuesti proovida.

Järgmine aasta on pühendatud kultuuririkkusele. Mis on teie jaoks kultuuririkkus ja milles see teie arvates just Eesti puhul väljendub? 

Üks osa sellest ongi see maa, kus me elame, ja selle maa kultuur ja pärand. Teine osa on kõikide Eestis elavate rahvuste kultuuri mitmekesisus ja samas kõigi meie sarnasus – ja koos me saamegi meie elu ühisosa ehk kultuuririkkuse.

Sel aastal pälvis lõimumispreemiate jagamisel aasta sillalooja tiitli Ukrainast sõja eest Eestisse põgenenud haridustöötajaid toetava Mondo Ukraina Akadeemia eestvedaja Maria Sakarias. Mondo Ukraina Akadeemia on ainus kogukond Eestis, mis toetab Ukrainast sõja eest Eestisse põgenenud haridustöötajaid. Eesotsas Mariaga pakub akadeemia pedagoogidele võimalust Eesti argieluga kohaneda, end Eestis professionaalselt teostada, toetada Ukraina lapsi ja peresid ning luua koostöösidemeid Eesti haridustöötajatega.

Loe rohkem Maria ja tema tegevuste kohta allpool asuvast intervjuust.

Miks olete otsustanud panustada sellesse valdkonda ja miks on teie arvates see panus üldse oluline?

Mondo jaoks oli Eestisse elama asunud Ukraina haridustöötajate toetamine väga loogiline samm. Töötame Ukrainas alates 2014. aastast ja oleme panustanud suuresti just haridus- ja psühhosotsiaalsetesse tegevustesse ning demokraatia arengusse. Ka praegu jätkub kõigele vaatamata meie koostöö meie koolivõrgustikuga Ukrainas – alates 2022. aasta veebruarist oleme korraldanud digipädevuste, vaimse tervise ja psühhosotsiaalse toe koolitusi enam kui 4000 õpetajale ja koolipsühholoogile seitsmes Ukraina oblastis. Seega on meie meeskonnal kogemus Ukraina õpetajate koolitamisel ja arusaam Ukraina ja Eesti haridusvaldkondade erinevustest. Samuti on ka paljud maailmahariduslikud õppematerjalid tõlgitud ukraina või vene keelde.

Nägime 2022. aasta kevadel, et Eestis ei pööratud piisavalt tähelepanu Ukraina haridustöötajate toetamisele, kuigi neil on kanda väga oluline roll Ukraina õpilaste toetamisel meie koolides ja pikemas perspektiivis ka potentsiaal töötada õpetajana Eesti koolis. Täna on Mondo Ukraina Akadeemia (MUA) ainus kogukond Eestis, mis toetab Ukrainast sõja eest Eestisse põgenenud haridustöötajaid, pakkudes neile koolitusi ja tuge. Aktiivselt on koolitusprogrammis osalenud üle 50 õpetaja, aga infovälja vaates toob meie tegevus kokku üle 200 Ukraina haridustöötaja.

 Kuidas olete ise sellesse valdkonda panustanud / panustate ja millised on olnud olukorrad, kus tunnete, et see kõik on tõesti korda läinud?

MUA loodi 2022. aasta suvel ning selle tegevused kestavad edasi ka uuel õppeaastal. Ukraina hariduskeskkond erineb oluliselt Eesti omast – seega käsitlevad MUA koolitused teemasid, mis on õpetajatele paljuski uued. Umbes kord kuus toimuvatel koolitustel õpitakse aktiivõppe meetodeid, maailmahariduse ja projektõppe meetodeid, Eesti haridussüsteemi ning interaktiivseid ja digitaalseid õpetamise meetodeid. Keskendutakse koostööle õppijate ja õpetajate vahel ning koostööle Eesti haridustöötajatega. Mitmed MUA võrgustiku liikmed on motiveeritud õpetajad, kes oskavad aina paremini ka eesti keelt.

Olen olnud kaasas, et tagada meile rahastus, luua meeskond ja kujundada programm. Täna toob võrgustiku kokku endiselt Mondo, aga sisulist poolt veavad eest Ukraina õpetajad.

Tunneme, et meie tegevus läheb korda, kui kuuleme, millist mõju on programm Ukraina õpetajatele avaldanud. Nad on avameelselt jaganud, et tunnevad end tänu sellele Eestis vastuvõetult, leidsid (professionaalse) kogukonna ning hindavad tegevusi, mis muudavad nende tegutsemise Eesti haridusmaastikul tähenduslikuks – kõik see toetab pikas perspektiivis nende kohanemist Eesti ühiskonnas.

Milles näete lõimumisvaldkonnas suurimaid proovikive?

Eelkõige keeleõpe – üleminek eestikeelsele haridusele on vajalik ja teretulnud, aga kindlasti kujutab see Ukraina haridustöötajate jaoks väga suurt väljakutset. Paljud neist on valmis Eestisse jääma ja sooviksid koolis töötada, aga keeleõppe edukus on individuaalne ja C1-taseme saavutamine nõuab aega ja aktiivset praktikat. See on eriti keeruline, kui inimene elab piirkonnas, kus igapäevane keelepraktika on piiratud. Kuna keelenõuete täitmine ja erialase töö leidmine võib nende jaoks olla keeruline, peavad nad tegutsema valdkonnas, mis ei vasta nende kvalifikatsioonile – see mõjub negatiivselt nende enesekindlusele, vaimsele tervisele ja võib põhjustada ka majanduslikku ebastabiilsust.

Mida tähendab teie jaoks tänavune preemia? Millist jõudu annab see teile edaspidiseks?

Olen väga liigutatud ja tänulik. Minu ja Mondo Maailmakooli jaoks tähendab preemia tunnustust meie pingutuste eest Ukraina haridustöötajate toetamisel – see annab jõudu ja kinnitust, et nende panus selles valdkonnas on oluline ning aitab kaasa lõimumisele ja vastastikusele mõistmisele.

Eestis õpib koolides ja lasteaedades ligi 8500 Ukraina sõjapõgenikust õpilase. Nende laste haridustee ei tohi katkeda, ent nii suures mahus põgenike lisandumine Eesti haridusasutustesse on suur väljakutse siinsetele õpetajatele. Ukraina haridustöötajatel on siin oluline roll, et aidata õppijatel uues keskkonnas kohaneda ja tähenduslikult õppida. Õpetajakoolituste kaudu jõuavad õpilasteni paremini Eesti koolides kasutatavad meetodid, näiteks aktiivõpe, ning samuti on neil klassi- ja koolikaaslastega lihtsam ühiseid väärtusi leida. MUA raames on toimunud ka õpilastele kunstiteraapia jm tunnid, ÜRO matked ning nad on olnud kaasatud Mondo noortekonkurssides. Soovime ka edaspidi pakkuda neile võimalikult tähenduslikku ja toetavat programmi.

Kes olid need inimesed, kes on teid kas tänavu/üleüldse nende tegevuste juures aidanud/inspireerinud?

Oleme tänulikud Heateo Haridusfondile, mille raames saime käivitada programmi esimese hooaja, ja ÜRO Pagulasameti UNHCRile ja USA saatkonnale, kelle toel saime tegevusi jätkata. Kõige rohkem on meid aidanud ja mind isiklikult inspireerinud Ukrainast pärit õpetaja Hanna, kes töötab Vanalinna Hariduskolleegiumis Ukraina laste õpetajana. MUA-sse panustab ta kogukonna koordinaatorina ja aitab kujundada tegevusi, mis oleksid Ukraina õpetajatele kõige väärtuslikumad.

Kuidas te täna ise tehtut hindate ja milliseid plaane teete selle põhjal tulevikus?

Teekond ei ole lihtne, aga kindlasti tahame jätkata ja pakkuda tegevusi, et Ukrainast sõja tõttu Eestisse pagenud ekspertidel oleks võimalus oma valdkonnas Eestis kohaneda ja oma tugevusi siin tööle panna. Loodame, et sellest võidavad nii väiksemad ukrainlased, haridustöötajad ise, aga ka haridussüsteem ja Eesti tervikuna.

Alati ei lähe meil kõik päris plaanipäraselt. Milliseid soovitusi te sellisteks hetkedeks teistele jagaksite? Kui on ikkagi raske, siis kuidas seda indu edasi hoida?

Rasketel hetkedel soovitan säilitada paindlikkust, õppida ebaõnnestumistest, olla tiimi jaoks olemas ja luua teadlikult positiivseid hetki. Mondo Ukraina Akadeemia kogemusest lähtuvalt on oluline kohaneda ja leida alternatiivseid lahendusi – proovime kujundada programmi jooksvalt vastavalt õpetajate vajadustele, mis tähendab pidevat kuulamist ning teadlikku märkamist. Väljakutsetes näeme võimalusi õppimiseks ja kasvamiseks ning realistlikud eesmärgid aitavad motivatsiooni hoida.

Kõige tähtsam on positiivne suhtumine ja julge pealehakkamine. Proovime võimalikult palju praktiseerida tunnustavat avastamist – see tähendab, et lahendame väljakutseid, aga samas tunneme tänulikkust ja tähistame kõike seda, mis on juba hästi.

Järgmine aasta on pühendatud kultuuririkkusele. Mis on teie jaoks kultuuririkkus ja milles see teie arvates just Eesti puhul väljendub?

Kultuuririkkus on minu jaoks mitmekesisus, mis tuleneb erinevatest kultuurilistest elementidest, traditsioonidest, keeltest ja väljendusviisidest, mis meie ühiskonda rikastavad. Eesti puhul väljendub kultuuririkkus mitmekesisel moel – see hõlmab näiteks meie rikkalikku kultuuripärandit, keelelist mitmekesisust, kunsti, muusikat, toidukultuuri ja palju muud.

Kõige olulisemana väljendub kultuuririkkus erinevate kogukondade ja rahvuste koostoimimises ja -tegutsemises, kus erinevad inimesed panustavad oma perspektiivide ja traditsioonidega ühiskonna rikastamisse. Näen, et Eesti kultuuririkkust võikski mõtestada mitmekesise ja avatud ühiskonnana, kus erinevused on väärtustatud ning kultuuriline mitmekesisus on rikkus, mitte takistus.

Jagame erinevaid lugemis-, kuulamis- ja vaatamissoovitusi, mille on välja valinud avaldatud artiklitest, saadetest ja uuringutest meie enda töötajad. Täname juba ette, kui annad meile edaspidi märku enda tähelepanekutest, et saaksime neid teistega jagada. Soovitused võid saata press@integratsioon.ee.

Integratsiooni Sihtasutuse töötajate lugemissoovitused jaanuaris:

„Sisserände suurendamisel tuleb tähelepanu pöörata keeleõppe kättesaadavusele“ Loe rohkem (https://www.err.ee/1609190722/sisserande-suurendamisel-tuleb-tahelepanu-poorata-keeleoppe-kattesaadavusele)

„Ministeerium ei anna eestikeelsele õppele üleminekuks ajapikendust “ Loe edasi (https://www.err.ee/1609203253/ministeerium-ei-anna-eestikeelsele-oppele-uleminekuks-ajapikendust)

„Huvi tagasipöördujate võrgustiku aastalõpu koosviibimise vastu oli suur “ Loe rohkem (https://globalestonian.com/et/news/huvi-tagasipoordujate-vorgustiku-aastalopu-koosviibimise-vastu-oli-suur)

„Intervjuu Riia Eesti kooli õpetaja Aiva Plaučaga“ Loe edasi (https://globalestonian.com/et/news/intervjuu-riia-eesti-kooli-opetaja-aiva-plaucaga)

„Aruanne “Inimõigused Eestis 2024 “ Loe edasi (https://humanrights.ee/2023/12/varske-aruanne-inimoiguste-olukord-eestis-on-paranenud)

Pakume kohanemisprogrammi Settle in Estonia raames tasuta eesti keele kursuseid tasemel A2 välismaalastele, kes on elanud Eestis vähem kui viis aastat ja omandanud tähtajalise elamisloa või -õiguse tavarände korras*. Keelekursused kestavad keskmiselt viis kuud (150 akadeemilist tundi) ja toimuvad tervenisti eesti keeles. Nendel osalemiseks peab olema läbitud keelekursus tasemel A1 vähemalt 100 akadeemilise tunni ulatuses kas kohanemisprogrammi Settle in Estonia raames, keeltekoolis, ülikoolis või mujal**. Praegu saate registreeruda keelekursustele, mis algavad jaanuaris 2024 ning toimuvad veebi teel, Tallinnas ja Narvas: registreerimislink.

Jaanuari lõpus avame uusi õppekohti nii A1, A2 kui B1 taseme kursustele. Infot uute õppekohtade kohta avaldame Settle in Estonia ühismeedia kontol ja Integratsiooni Sihtasutuse kodulehel. 

Rohkem infot kohanemisprogrammi, sh selle raames pakutavate eesti keele õppe võimaluste, kohta leiate sellelt lingilt. Vastuseid täiendavatele küsimustele saate kirjutades info@settleinestonia.ee.

Oluline:

* Antud eesti keele kursused tasemel A2 on mõeldud ainult neile, kes on Eestis tavarände korras ehk kellele on antud tähtajaline elamisluba või -õigus ning kes on saabunud Eestisse õppimise või töö eesmärgil, pereliikme juurde, ettevõtlusega seonduvalt jne.

Kõigile ajutise või rahvusvahelise kaitse saajatele pakume eraldi keelekursuseid. Praegu ootame ajutise kaitse saajaid eesti keele kursustele tasemel A1: info ja registeerumine. 

** Kui olete A1 keelekursuse läbinud väljaspool kohanemisprogrammi Settle in Estonia (nt Töötukassa kaudu), siis palun saatke meile oma tunnistus info@settleinestonia.ee.