Esmaspäeval, 22. aprillil avaneb kohanemisprogrammi Settle in Estonia veebilehel võimalus registreeruda nii A2 kui ka B1-tasemel eesti keele kursustele. Kursused on mõeldud ajutise kaitse saajatele ehk Ukrainast Eestisse saabunud sõjapõgenikele. Kursused on osalejatele tasuta.  

Kokku alustab 28 keeleõppegruppi, millest A2-taseme kursusi on 15 ja B1-taseme kursusi 13. Ühes grupis saab õppida 20 inimest ehk kokku on kohti 560le inimesele. Keeleõppegrupid alustavad järgmiselt: 

> aprillis pakume 200 kohta 10 õppegrupis 
> mais pakume 80 kohta 4 õppegrupis 
> juunis pakume 60 kohta 3 õppegrupis 
> juulis pakume 80 kohta 4 õppegrupis 
> augustis pakume 80 kohta 4 õppegrupis 
> septembris pakume 60 kohta 3 õppegrupis 

28 kursusest toimuvad neli Tallinna linnas, ülejäänud on veebikursused ja neil saab osaleda iga soovija üle Eesti olenemata asukohast. Kursused algavad erineval kellaajal – valikus on nii hommikul, päeval kui ka õhtul toimuvad kursused.

Kohad täituvad kiiresti, seepärast palume kõigil soovijail end aegsasti kirja panna. Registreerimiseks on vajalik konto Settle in Estonia lehel. Kel veel ei ole kontot, palume konto kindlasti luua. Sobivale kursusele saavad huvilised end kirja panna kohanemisprogrammi Settle in Estonia veebilehel: www.settleinestonia.ee.

Oluline:

• A2-taseme eesti keele kursus kestab keskmiselt 5 kuud (150 akadeemilist tundi). B1-taseme kursus kestab keskmiselt 7 kuud (250 akadeemilist tundi). Kursuste läbimiseks on vaja osaleda vähemalt 80%l tundidest ning sooritada test kursuse lõpus. Iga ajutise kaitse saaja saab vastava taseme keelekursust läbida vaid ühe korra.  
• A2-tasemel keeleõppes osalemiseks on vajalik osata eesti keelt vähemalt A1-tasemel ning esitada varasemat keeleõpet tõendav tunnistus. Samuti kehtib B1-tasemel kursusele registreerumisel nõue, et läbitud on A2-tasemel eesti keele kursus. Kõik, kes on varasemad eesti keele kursused läbinud Settle in Estonia programmi kaudu, pääsevad järgmise taseme kursusele automaatselt, kuid sobivasse gruppi registreerumine on siiski vajalik. Kui kursus on läbitud mujal (näiteks ülikoolis, Töötukassas või mõnes järgnevatest keelekoolidest https://bit.ly/keeleamet), siis on vaja saata tunnistus e-postiga info@settleinestonia.ee.  
• Täiendav info ja küsimused: info@settleinestonia.ee. 

Alates aastast 1985 tähistame Eestis igakevadist muinsuskaitsekuud. Aastatega on muinsuskaitsekuu muutunud oodatud kultuurisündmuseks, mida korraldab kodanikuühendus Eesti Muinsuskaitse Selts. Tänavu toimub muinsuskaitsekuu juba 40. korda. Kuu avame tavakohaselt rahvusvahelisel muinsuskaitsepäeval, 18. aprillil, tänavu Kadriorus Jaan Poska majas.

Muinsuskaitsekuu eesmärk on tuua ajaloo- ja kultuuripärand inimestele lähemale. Kõik on oodatud Eesti eri paigus toimuvatele heakorratalgutele mälestistel ja kultuuriloolistes paikades, praktilistesse töötubadesse, ringkäikudele ja ekskursioonidele, muinsuskaitse seminaridele ja konverentsidele, osa võtma avalikest aruteludest, vaatama näitusi. Erinevaid üritusi viivad läbi oma ala parimad asjatundjad – muinsuskaitsjad ja ajaloolased. Talgujuhid jagavd uusi teadmisi ja põnevaid lugusid korrastatava paiga ajaloost ja tähtsusest. Muinsuskaitsekuu ettevõtmistesse panustavad lisaks Eesti Muinsuskaitse Seltsile mitmed teised kodanikuühendused, seltsid, omavalitsused, kogudused ja muuseumid.

Kutsume Teid neljapäeval, 18. aprillil kell 16 Jaan Poska majja Kadriorus muinsuskaitsekuu pidulikule avamisele!

Muinsuskaitsekuu avamisel tunnustab Eesti Muinsuskaitse Selts vabatahtlikke, kelle töö Eesti kultuuripärandi hoidmisel on teistelegi eeskujuks ja kes on muinsuskaitseliikumist jõu ja nõuga toetanud. EMS teenetemedali 2024 pälvivad kaheksa inimest, tänukirjaga tunnustatakse kuut.

1997. aastal asutas Eesti Muinsuskaitse Selts Karuteene medali, mis antakse inimesele või organisatsioonile, kes Eesti avalikkuse arvates on tekitanud suurt kahju Eesti kultuuripärandile, ajaloolistele traditsioonidele või institutsioonidele. Ka tänavu esitati Eesti Muinsuskaitse Seltsi juhatusele mitmeid ettepanekuid. Karuteene Medali laureaadi 2024 valis Eesti Muinsuskaitse Seltsi suurkogu.

Muinsuskaitsekuu kestab kuni rahvusvahelise muuseumipäevani 18. mail.

Muinsuskaitsekuu 2024 algus ja lõpuosa on seotud Ida-Virumaaga. 19. aprillil korrastavad Eesti Muinsuskaitse Seltsi liikmed, Soome Instituut, Eestis elavad ukrainlased, Kaitseliidu liikmed, Narva Eesti Gümnaasiumi õpilased ja teised vabatahtlikud kahte unustatud ja võsastunud kalmistut Narvas: endist Nõukogude Liidu vangilaagri salastatud kalmistust, kuhu maeti aastatel 1944-1955 ja lähedal asuvat soomlaste kalmistut. Arhiiviuuringutest on teada, et vangilaagri kalmistule on maetud vähemalt kolm Vabadusristi kavaleri ja Kotkaristi kavaler: arstiteadlane, tuntud kirurg Georg Bernhard Järvekülg (VR I/3), Eesti Sõjakooli ülem Verner Ernst Harald Trossi (VR I/3 ja VR II/3), kaugsõidukapten Heino Niitme (VR II/3), tuntud insener ja haridustegelane Herman Voldemar Reier (Kotkaristi V klass), kes aastatel 1919 – 1932 oli Tallinna Tehnikumi direktor. Kultuuritegelastest peeti koonduslaagris kinni Tuudur Vettik, Riho Päts, Artur Alliksaar, Oskar Kuningas ja paljud teised. 2020. aastal tunnistas Kultuuriminister Tõnis Lukas Nõukogude Liidu vangilaagri kalmistu Narvas kultuurimälestiseks terroriohvrite matmispaigana.

Muinsuskaitsekuu lõpetame Narva-Jõesuus, kus koostöös Narva-Jõesuu linnavalitsusega viib Eesti Muinsuskaitse Selts läbi ajaloopäeva pikemast sarjast “Väärtuslikud Eesti väikelinnad”. Narva-Jõesuu on sarjas neljateistkümnes väikelinn, mille arhitektuuri ja elukeskkonnaga lähemalt tutvust teeme.

Nende kahe sündmuse vahele jääb vajalikke ja huvitavaid muinsuskaitselisi ettevõtmisi Viljandimaal, Muhumaal, Saaremaal, Tartumaal, Virumaal, Raplamaal, Harjumaal ja Tallinnas.

Olete oodatud osa võtma muinsuskaitsekuust!

Muinsuskaitsekuu kava: https://muinsuskaitse.ee/.../muins.../muinsuskaitsekuu-kava/

Eesti Muinsuskaitse Selts

Eesti Muinsuskaitse Seltsi eesmärk on meie kultuuripärandi hoidmine ning rahva ajaloomälu säilitamine.

Riigikogu tähistab laupäeval, 20. aprillil 105. sünnipäeva traditsioonilise lahtiste uste päevaga, mis on tänavu pühendatud kultuuririkkuse aastale. Tegevusi pakuvad Eesti Vabaõhumuuseum, Eesti Rahvakunsti ja Käsitöö Liit, Tallinna Keskraamatukogu ning Eesti Rahvusraamatukogu.

Riigikogu lahtiste uste päev algab Kaitseliidu Sakala Maleva torupilliansambli kontserdiga Toompea lossi rõdult. Külalisi tervitab Riigikogu esimees Lauri Hussar.

Terve päeva jooksul toimuvad Toompea lossis ekskursioonid, fraktsioonides saab kohtuda Riigikogu liikmetega ning avatud on pääs Pika Hermanni torni.

Kohvikus peetaval arutelul vahetavad lõimumise teemal mõtteid Riigikogu liikmed Vadim Belobrovtsev, Liisa Pakosta, Eduard Odinets, Henn Põlluaas, Pipi-Liis Siemann ja Riina Solman. Arutelu juhib Urmas Vaino.

Konverentsisaalis toimub Riigikogu ja koolide võistkondade vaheline traditsiooniline mälumäng. Riigikogu võistkondadesse kuuluvad parlamendiliikmed Yoko Alender, Arvo Aller, Enn Eesmaa, Andre Hanimägi, Andrei Korobeinik ja Peeter Tali.

Ekskursioone teevad Riigikogu liikmed Anti Poolamets, Pipi-Liis Siemann ja Maria Jufereva-Skuratovski.

Kultuuririkkuse aasta puhul on üles seatud Eesti Vabaõhumuuseumi Kuie kooli töötoad koos vabariigiaegse Lau külapoe kaubavalikuga ning Eesti Rahvakunsti ja Käsitöö Liidu töötoad, kus saab valmistada õnneristi, tuulevurri, rookrooni ja südamepaela.

Külas on ka Tallinna Keskraamatukogu liikumis- ja keelemängude ning raamatukogubussiga Katarina Jee, külaliste teadmisi paneb proovile Rahvusraamatukogu ning Riigivanem August Rei sihtasutus pakub võimalust läbida Eesti ajaloo kiirkursus ja teha pilti Rei fotoseina taustal.

Päeva lõpetab hea tuju kontsert ansamblilt EHALE.

Esimene iseseisvas Eestis rahva valitud esindus – Asutav Kogu – tuli kokku 23. aprillil 1919. aastal Tallinnas. Riigikogu tähistab seda sündmust lahtiste uste päevaga, mis toimub tänavu 24. korda.

Sissepääs, tegevused ja üritused on tasuta.

Riigikogu lahtiste uste päeva kava.