Mis juhtub, kui päikeselisest Californiast pärit tüdruk seab oma Tinder Goldi asukoha Põhja-Euroopa kaugesse nurka? Lauren Reiniku jaoks oli see elumuutva seikluse algus, mis viis ta USA-st ehedasse Eesti maakohta.
Nüüd dokumenteerib Lauren sotsiaalmeedia kaudu oma elu Eestis ameeriklase silmade läbi, jagades uues kodukohas leitud ainulaadset võlu ja “veidrat ilu”. Neiu tee Balti riikidesse oli aga kõike muud kui etteaimatav – see on lugu tema elu muutnud sõnumist ja võõras riigis perekonna leidmisest.
Moodne viis avastamiseks
Lauren jutustab, et Euroopa on 2018. aastast alates tema „kinnisidee“. Pärast elumuutnud reisi Poolasse töötas ta välja suure plaani: ta soovis seda mandrit avastada süsteemselt, alustades kõige kaugemast nurgast ja liikudes sealt edasi. Selleks, et igas sihtkohas oleks ees ootamas kohalikke giide ja sõbralikke nägusid, lõi ta Tinder Goldi abil kontakte juba enne saabumist.
„Ma armastasin Euroopat nii väga, et tundsin, et tahan alustada selle kõige kaugemast nurgast ja kohtuda inimestega kõikides riikides,“ selgitab Lauren. Ta tunnistab, et Tinderi kasutamine selleks võib olla veidi piinlik, ent tema strateegia oli praktiline – leida tehnoloogia abil kohalikke, kes näitaksid talle iga riigi tõelist palet. „Ma vestlesin nendega ja kui kohale jõudsin, olid mul sõbrad, kellega kohtuda ja kes mulle kõike tutvustasid.“
Tõnis Eestist oli üks nendest inimestest, kellega ta digitaalsel kaardil sirvides tutvus. Laureni plaan külastada väikest Euroopa servas asuvat riiki sai aga ootamatu pöörde. Ülemaailmse pandeemia ja iseseisva elu alustamisega seotud väljakutsete tõttu – mille käigus California osariigist pärit naine kolis oma tee leidmiseks Lõuna-Dakotasse – jäi tema Eesti-reis ootele. Tõnis ja Lauren olid kuus aastat vaid juhuslikud sõbrad sotsiaalmeedias, kuni üks üksildane pühadeaeg Lõuna-Dakotas seda muutis.
Elumuutev „häid jõule“
Lauren meenutab hetke, mil nende vahel tekkis taas side: „Mäletan, et olid jõulud. Minu pere elas teises ajavööndis ja ei olnud veel ärganud, nii et keegi polnud mulle häid jõule soovinud. Tundsin end kurvalt ja üksildaselt. Heitsin pilgu oma telefoni ja selgus, et ainus, kes oli mulle kirjutanud, oli üks armas Eesti poiss, kellega kuus aastat tagasi Tinderis tutvunud olin: „Häid jõule, Lauren.“
See lihtne sõnum vallandas terve rea pikki vestlusi ja äratas taas ellu neiu unistuse Euroopas reisida. Ehkki elu viskas ette mitmeid takistusi, otsustas Lauren lõpuks selle sammu astuda ja lendas 2024. aasta oktoobris Eestisse. Sellest, mis pidi olema lühike kahe nädala pikkune külaskäik, kujunes kiiresti midagi hoopis sügavamat. Pärast kolme kuud Eesti avastamist ja Tõnisega suhte tugevdamist otsustas paar abielluda.
Jääkarudest sügava kogukonnani
Enne Balti riikide külastamist oli Laurenil sellest piirkonnast aga hoopis teistsugune ettekujutus. „Ausalt, ma räägin seda inimestele kogu aeg – arvasin, et Eesti on väga põhjamaine, et siin on liustikud ja jääkarud. Ma olin selleks valmis!“ naerab ta. Liustike asemel leidis ta eest „sügava kultuuri“ ja eluviisi, mis kõnetasid teda palju enam kui kodumaale maha jäänud keskkond.
Lauren hindab oma uues kodus kõige rohkem seda, et seal valitseb harjumatu turvatunne ja ühtekuuluvus. Teda üllatas vaatepilt üksi õues mängivatest lastest ja inimeste siiras abivalmidus. Kui nende auto aku parklas tühjaks sai, liigutas teda, kui paljud võõrad tulid appi.
„Eestlased võivad päeva jooksul omavahel tülitseda või naabrite peale pahandada, aga kui päriselt abi vaja läheb, siis mulle tundub, et nad tulevad kokku ja aitavad sind,“ märgib Lauren. Olgu tegemist võõrastega, kes aitavad autot lükata, või tema uue perega, kes lubab „piisavalt kartulit ja mett“, et rasked ajad üle elada, on Lauren leidnud siit enda sõnul turva- ja kuuluvustunde. „Siin on nii vanamoodne ja kõik põhineb kogukonnal. Mul on tõesti hea meel siin olla.“
Nähes inetuses ilusat
Lauren on oma Instagrami ja TikToki konto @laureninestonia kaudu leidnud loomingulise väljundi, dokumenteerides oma elu Eestis. Tema eesmärk on aeg-ajalt autosse hüpata ja avastada mõnd uut paika, et näidata seda maailmale oma ainulaadse vaatenurga kaudu. Huvitaval kombel leiab ta sageli võlu kohtadest, kus kohalikud näevad vaid mineviku halle jäänuseid.
„Mulle on öeldud, et näen asju hoopis teisiti kui tüüpilised eestlased,“ selgitab Lauren. Olgu siis tegemist nõukogudeaegse arhitektuuriga või Viivikonna taolise mahajäetud linna vaikse ja kummitava õhkkonnaga – see ei peleta teda, vaid hoopis köidab. „Ma lihtsalt näen neis asjades ilu,“ ütleb ta.
Keelega kimpus
Kohaliku keele omandamine on olnud Laurenile väga oluline osa tema kogemusest. Nagu paljud algajad, alustas ta väga innukalt, kuid mõistis peagi, et maailma ühe kõige keerulisema keele õppimine nõuab visadust ja kannatlikkust.
„Kui siia esmakordselt tulin, olin väga pühendunud,“ tunnistab Lauren. Õpingute koormus muutus aga lõpuks liiga suureks. „Keele õppimine nõuab nii palju pühendumust – see on nagu täiskohaga töö. Lõpuks pidin õpetajale ütlema, et vajan pausi, sest seda oli lihtsalt liiga palju.“
Praegu on Lauren ametlikest õpingutest väikesel pausil, oodates augustis algavat Settle in Estonia kohanemisprogrammi keelekursust. Ta tahab, et teised uued tulijad teaksid, et on täiesti normaalne tunda end keeleõppest koormatuna ja et sammu tagasi astumine ei tähenda loobumist. Tema motivatsioon on endiselt selge: „Tean kindlalt, et kui oskaksin keelt, oleks elu Eestis kümme korda lihtsam.“
Lauren leiab ka pausi ajal väikeseid võimalusi keele harjutamiseks. Olgu see siis abikaasalt „vett jääga“ palumine või lihtsamate väljendite kasutamine toetava ämma ja äia juures, on ta avastanud, et eestlased hindavad seda pingutust tõeliselt. „Näen, et nad on tõesti rõõmsad, kui keegi on huvitatud nende keele õppimisest,“ ütleb Lauren.
Laureni nõuanne: looge oma kogukond
Laurenil on oma kogemustele tuginedes kõigile Eestisse kolijatele üks lihtne soovitus: ärge tehke seda üksi. Kuigi tema abikaasa ja pere pakkusid talle kohe tuge, usub ta, et sõprussuhetesse panustamine on see, mis aitab end tõeliselt koduselt tunda.
„Soovitan tungivalt siin mitte üksi jääda. Lihtsalt oma korteris olla, üksi välja minna, üksi tagasi tulla – mulle tundub, et see ei oleks just meeldiv kogemus,“ soovitab ta. „Püüdke uusi inimesi tundma õppida ja luua lähedasi sõprussuhteid. Kui teil ei ole sugulasi abielu kaudu, otsige sõpru, kes on teile nagu perekond. Panustage siinsetesse sõprussuhetesse, kohtuge töökaaslastega ja tutvuge oma naabritega.“
Nüüd, kui Lauren on leidnud oma koha Eesti maapiirkonnas, soovib ta end vastu võtnud riigile midagi tagasi anda. Ta unistab kohalike koolide külastamisest, et tutvustada oma kultuuri ja aidata õpilastel tunda end inglise keeles kindlamalt.
„Unistan sellest, et saaksin ühel päeval õpetada Eesti lapsi, näidata neile parimaid Ameerika filme ja sarju ning aidata neid ka inglise keelega,“ räägib Lauren. Tema jaoks oli kolimine väikesesse Eesti linna algus võimalusi täis tulevikule. „Eesti on nii väike... siin on rohkem võimalusi kui USA-s,“ ütleb ta, olles valmis nägema, kuhu see teekond teda järgmisena viib.
Kohanemisprogramm Settle in Estonia on mõeldud Eestisse saabunud uussisserändajatele ja nende pereliikmetele. Uussisserändaja on inimene, kes on saabunud Eestisse pikemaks ajaks ja elanud siin vähem kui 5 aastat. Näiteks võivad uussisserändajatena Eestisse saabuda sõjapõgenikud, kellele Eesti pakub rahvusvahelist või ajutist kaitset, aga ka tavarändega Eestisse tööle või õppima tulnud inimesed. Kohanemisprogramm Settle in Estonia on osalejatele tasuta. Pakume nii keeleõpet kui ka teisi Eestis igapäevaeluga hakkamasaamiseks vajalikke koolitusi. Loe lähemalt ja registreeri: https://integratsioon.ee/kohanemine. Kohanemisprogrammi kaasrahastatakse Euroopa Liidu ja riigieelarvelistest vahenditest.