Suvel saabub Eestisse palju kolmandate riikide kodanikke, kes tulevad kodumaalt hooajatöödele. Paljud töötajad saabuvad siia seaduslike teid pidi, kuid võivad hiljem sattuda haavatavasse olukorda, kus nende õigusi rikutakse. Piiratud teadmised kohalikest õigusaktidest, keelebarjäär ja sõltuvus tööandjast võivad muuta välistöötajad eriti vastuvõtlikuks ärakasutamisele.
Mõned levinumad tööalase ärakasutamise ohumärgid:
- Tasustamata ületunnitöö
Eestis on täistööaeg üldjuhul 40 tundi nädalas. Ületunnitöö peab olema kokku lepitud ja hüvitatud kas tasustatud vaba ajaga või 1,5-kordse töötasuga. Töötajad, kellele ületunnitööd ei hüvitata, võivad kogeda tööalast ärakasutamist.
- Kirjaliku töölepingu puudumine
Kuigi suuline tööleping võib olla õiguslikult kehtiv, on kirjalik leping töötajate õiguste kaitsmiseks hädavajalik. Selles peaksid olema selgelt kirjas tööaeg, töötasu, tööülesanded, töö tegemise koht, ületunnitöö korraldus ja lepingu lõpetamise tingimused. Tööandjad, kes väldivad kirjaliku kokkuleppe sõlmimist, võivad varjata ebaausaid praktikaid.
- Ebaselgus töötasu maksmisel
Kolmandate riikide kodanikel, kes tulevad Eestisse konkreetselt töötamise eesmärgil ja sõlmivad lepingu otse Eesti tööandjaga, on üldjuhul õigus saada vähemalt ränderegulatsioonidega nõutavat Eesti keskmist töötasu. Hilinenud väljamaksed, põhjendamatud mahaarvamised või lubatust oluliselt madalam töötasu on tõsised ohumärgid.
- Vajaliku tööalase väljaõppe ja töövahendite puudumine
Tööandja vastutab ohutuks tööks vajalike töövahendite, isikukaitsevahendite ja väljaõppe tagamise eest. Väljaõpe peab toimuma keeles, millest töötaja aru saab. Töötajatelt ei tohi nõuda hädavajalike töövahendite eest tasumist oma töötasust.
- Ebainimlikud elu- või töötingimused
Töötajatel on õigus turvalistele, hügieenilistele ja väärikatele majutus- ja töötingimustele. Ülerahvastatud majutus, puudulikud sanitaartingimused, kütte puudumine või ohtlikud töökohad võivad viidata ärakasutamisele.
- Reisidokumentide äravõtmine
Tööandjal ei ole õigust hoida enda käes töötajate passe, elamislube ega muid isiklikke dokumente. Isiklike dokumentide äravõtmine või kinnihoidmine on tõsine rikkumine ja võib olla inimkaubandusega seotud kuritegu.
- Ähvardused, hirmutamine või vägivald
Ükski töötaja ei tohiks kogeda alandamist, ähvardusi, füüsilist vägivalda, seksuaalset ahistamist ega hirmutamist. Töötajate ähvardamine väljasaatmisega, töötasu kinnihoidmine või nende rändestaatuse kasutamine survevahendina on pahatahtlike tööandjate levinud taktikad.
- Liikumisvabaduse piiramine
Igal Eestis viibival inimesel on õigus liikumisvabadusele. Tööandjad ei tohi takistada töötajaid vabal ajal töökohalt lahkumast, nende liikumist põhjendamatult jälgida ega piirata nende võimalust töökohta vahetada.
Tööalane ärakasutamine ja inimkaubandus on sageli varjatud kuriteod, mis võivad aset leida igas Eesti piirkonnas. Kui kahtlustad, et keegi võib olla ärakasutamise ohver, on abi olemas. Sotsiaalkindlustusamet pakub konfidentsiaalset ja tasuta abi, sealhulgas turvalist majutust, õigusnõustamist, psühholoogilist tuge, suulise tõlke teenust, abi tervishoiuteenuste saamisel ja suhtlemisel ametiasutustega.
Nõu saamiseks või kahtlustest teatamiseks võtke ühendust inimkaubanduse ennetamise ja ohvriabi nõuandeliiniga telefonil +372 660 7320. Hädaolukorras või vägivallajuhtumite korral helistage numbril 112. Lisateave välistöötajate õiguste kohta Eestis leiad veebilehelt rights.ee.
