Integratsiooni Sihtasutuse koostööpartnerid teevad igapäevaselt tööd selle nimel, et Eestis elavad uussisserändajad saaksid vajalikku tuge ja tunneksid end siin koduselt. Selles lugudesarjas anname neile hääle, et rääkida oma tööalastest rõõmudest, väljakutsetest ja õppetundidest. Seekord jagab oma mõtteid MTÜ Eesti Pagulasabi sotsiaalse heaolu valdkonna juht Marion Tamberg.
"Info on olemas, kuid inimestel on sageli raske see õige ja usaldusväärne vastus kogu teenuste- ja inforägastikust üles leida," kirjeldab MTÜ Eesti Pagulasabi sotsiaalse heaolu valdkonnajuht Marion Tamberg üht võtmeküsimust, millega pea kõik uussisserändajad silmitsi seisavad. Tema igapäevane töö keskendub sellele, et inimesed, kes on saabunud Eestisse, tunneksid end siin hoituna, nähtuna ja toetatuna.
Marioni teekond kohanemisvaldkonda algas 2016. aastal, kui ta liikus noorsootöö juurest Eesti Pagulasabisse koordineerima rahvusvahelise kaitse saajate tugiisikuteenust. Vahepealne tööalane põige avalikku sektorisse aitas valdkonda uue ja laiema nurga alt tundma õppida. Siseministeeriumis, kuhu ta esmalt maandus, töötasid Marioni kolleegid muuhulgas välja algse riikliku kohanemisprogrammi Settle in Estonia. Kui kohanemisvaldkond Kultuuriministeeriumisse üle viidi, liikus sinna ka Marion, sedapuhku selleks, et aidata ette valmistada ESF+ meedet, millega toetatakse kohalikke omavalitsusi uussisserändajate abistamisel. See on meede, mida praegu viib ellu Eesti Linnade ja Valdade Liit.
Tänaseks, mitme kogemuse võrra rikkamana, on Marion ringiga tagasi sealsamas, kust alustas – Eesti Pagulasabis. Nüüdseks juba kaks aastat juhib ta seal sotsiaalse heaolu valdkonda.
"Mind kõnetab just töö eriti haavatavas olukorras sihtrühmadega ehk (sund)rändetaustaga laste, noorte ja vanemaealistega," toob Marion välja. "Ja palju teeb rõõmu, et valdkond on nii palju arenenud ja nende üheksa aastaga märkimisväärselt muutunud, samal ajal kui valdkonna inimesed on paljuski samad."
Inimesed, lood ja vajadused
Siia tulnutele pakub Eesti Pagulasabi teenuseid ja tegevusi, mis aitavad neil uues riigis edukalt kohaneda ja end koduselt tunda. Sihtrühm on kirju, kuid inimesi ühendavaks teguriks on enamasti põgenikutaust. Mõistagi on viimastel aastatel olnud fookuses ukrainlased, kuid Marioni sõnul püütakse ka teisi sihtrühmi mitte tähelepanuta jätta. "Aastal 2018 tundsime kõiki pagulasperesid Eestis nime- ja nägupidi. Täna see muidugi nii enam ei ole," märgib ta muutunud olukorra kohta.
Pöördumised, mida Eesti Pagulasabi töötajad igapäevaselt saavad, on seinast seina – alates ajutise kaitse taotlemisest ja keeleõppest kuni perede taasühendamise küsimusteni. Samas on märgata, et järjest rohkem inimesi soovib sisulisemalt osaleda ühiskonnas ja midagi tagasi anda. "Paljud siia jõudnud on selles etapis, kus otsitakse tähenduslikemaid osalemise ja kaasarääkimise võimalusi ning soovitakse ühiskonda panustada," on ta mitmete abi otsivate inimeste puhul täheldanud.
Inimesekeskne lähenemine ja usaldusväärne info
Marion rõhutab, et kõige olulisem on osata inimest suunata oma küsimusega õigesse kohta abi saama, ilma teda liigselt jooksutamata. Vahel piisab ka lihtsalt kuulamisest – vestluse käigus võivad ilmneda hoopis sügavamad mured või küsimused, mida inimene algul sõnastadagi ei osanud.
Info kättesaadavusele aitab Eesti Pagulasabi kaasa ka sellega, et korraldab mitmes keeles infoseminare ja koolitusi. "Seminaride teemad kujunevad vastavalt sellele, milline vajadus parajasti on. Lisaks korraldame üle Eesti koostöös ÜRO pagulasametiga kogukonnaüritusi ja töötubasid, mis pakuvad võimaluse ja ajendi kodust välja tulla, kohtuda sarnase kogemusega inimestega ja see on minu meelest ülioluline. Sotsiaalne kohanemine ei pruugi iseenesest toimuda ja selle jaoks on vaja luua sobivad tingimused ja turvaline ruum."
Väikestest märkamistest saavad suured muutused
Marioni sõnul on suurim rõõm näha oma töö käegakatsutavat tulemust. "Üks konkreetne viimase aja näide on see, kui üks ema suunas oma teismelise poja meie noortegruppi ja see tegi südamest rõõmu, kuidas nägime tema avanemist igal järgneval kohtumisel."
Veel toob ta näite üle-eelmisest suvest, kui toodi kokku Eesti ja Ukraina harrastajatest jalgpallurid ja korraldati mitu turniiri. "Sealt kasvas välja võistkond, kes hakkas algul mängima rahvaliigat ning tänaseks on samast seltskonnast kolm ukrainlast jõudnud UEFA B-taseme treenerikursusele. Näeme, et meie tööl on reaalne tähendus ja väärtus, mõnikord võib väike märkamine või tähtsusetu näiv tegevus kellegi elu muuta," räägib ta.
Väljakutsed ja tugevused
Viimase aasta suurimaks katsumuseks peab Marion rahastuse vähenemist, mis on sundinud tegema raskeid valikuid. "Samal ajal kui näeme igapäevaselt, kui suur on vajadus toe järele, on rahalised võimalused vähenenud," toob ta välja olulise murekoha. "Üksteise toetus ja paindlikkus on olnud võtmetähtsusega, et keerulistest hetkedest edasi liikuda." MTÜ-na tegutsedes on tiimil õnneks võimalik ootamatustega kiiresti kohaneda ja plaanid ümber mängida, kui selleks vajadust nähakse.
Enda ja meeskonna supervõimeks peab ta empaatiat ja inimkeskset lähenemist. "Oleme püüdnud luua inimestele turvalist ruumi, kus nad saavad ennast vabalt väljendada ning tunda, et neid kuulatakse ja mõistetakse. Tunneme uhkust selle üle, et oleme suutnud inimesi võimestada, pakkudes neile usaldusväärset infot, julgustust ja toetust, mis aitab neil iseseisvalt oma elu korraldada ja tulevikku kujundada," on ta tänulik oma tiimile.
Artikkel ilmus kohanemise valdkonna koostööpartnerite uudiskirjas.
Kohanemisprogramm Settle in Estonia on mõeldud Eestisse saabunud uussisserändajatele ja nende pereliikmetele. Uussisserändaja on inimene, kes on saabunud Eestisse pikemaks ajaks ja elanud siin vähem kui 5 aastat. Näiteks võivad uussisserändajatena Eestisse saabuda sõjapõgenikud, kellele Eesti pakub rahvusvahelist või ajutist kaitset, aga ka tavarändega Eestisse tööle või õppima tulnud inimesed. Kohanemisprogramm Settle in Estonia on osalejatele tasuta. Pakume nii keeleõpet kui ka teisi Eestis igapäevaeluga hakkamasaamiseks vajalikke koolitusi. Loe lähemalt ja registreeri: https://integratsioon.ee/kohanemine. Alates 2020. aasta sügisest korraldab kohanemise koolitusi Eesti Pagulasabi koostöös Rahvusvahelise Migratsiooniorganisatsiooni (IOM) Eesti esindusega. Rahvusvahelise kaitse saajatele pakutakse spetsiaalset moodulit, mida on võimalusel läbi viidud inimese emakeeles. Kohanemisprogrammi kaasrahastatakse Euroopa Liidu ja riigieelarvelistest vahenditest.