Tartus tegutsev Köömen on pealtnäha toitlustusettevõte nagu iga teine: nad on festivalidel väljas oma toiduautoga, pakuvad professionaalset catering-teenust ja viivad läbi kaasahaaravaid toidukoolitusi. Ometi peitub Köömeni eksootiliste maitsete taga tähendusrikas missioon: ettevõte on kasvulavaks rändetaustaga kokkadele, pakkudes hädavajalikku keelepraktikat ja esmast töökogemust, et uuel kodumaal sujuvamalt elu sisse seada.
Köömeni asutaja Dan Pritsi armastus vürtsikate toitude vastu sai alguse kümmekond aastat tagasi Palestiinas elades. “Lisaks soolale ja piprale kasutati seal ka teisi maitseaineid,” muigab ta sealset maitseküllust meenutades.
Kui Dan pärast mõneaastast eemalviibimist Eestisse naasis, oli parajasti käes Süüria pagulaskriisi kõrghetk. Olles Lähis-Idas elades kogenud kohalike inimeste ääretut külalislahkust ja purssides ka ise pisut araabia keelt, tundis mees, et tahab Süüriast põgenenud inimesi aidata. Nii, nagu teda oli aidatud. Nõnda sai Danist tugiisik siia saabunud pagulastele, mis tähendas, et ta nägi rändetaustaga inimeste raskusi väga lähedalt.
Üks Süüria pere, kellel ta aitas kohaneda ja tööd leida, kutsus mehe kord endale külla. “Nad pakkusid mulle samu häid toite, mida olin Palestiinas saanud,” kirjeldab Dan kohtumist. “Vestlesin pereemaga sellest, kuidas neil on läinud. Ta ütles, et on kandideerinud juba paarikümnesse kohta tööle, viimati proovinud saada tööd sibulakoorijana ja ka sealt saanud eitava vastuse. Samal ajal kandis ta lauale ülimaitsvaid roogi, mille oli ise valmistanud. See ei mahtunud mulle pähe.“
Tühimik, mis ootas täitmist
Dan mõistis, et naise motivatsioon tööd leida on suur ja oskused kiiduväärt, kuid seda kõike varjutab asjaolu, et ta on “võõras”.
“Ta otsis ja pingutas, aga teda ei võetud tema rändetausta tõttu tõsiselt. Samal ajal võis ühiskonnas kuulda kriitikat, justkui oleksid pagulased laisad ega tahaks tööd teha. Tegelikult olid põhjused mujal. Nii hakkasingi mõtlema, mida selle olukorraga ette võtta.“
Probleemi asemel nägi Dan võimalust. “Ühelt poolt on meil siia rännanud inimesed ja nende väärtuslikud oskused, mida saaks rakendada. Teiselt poolt soovib ka tarbija, et toitlustusmaastik oleks põnevam,“ võtab Dan kokku loogilise mõttekäigu, mille pinnalt sündiski idee luua eksootilisi maitseid pakkuv toitlustusettevõte, kus kokkadeks on rändetaustaga inimesed.
Algul ei olnud ettevõtmisel ei kindlat plaani ega nime. Tööd alustati paari pagulasperega Tartu kogukonnafestivalidel toitu pakkudes. Külastajate positiivne tagasiside andis juurde indu edasi tegutseda ning ettevõte sai samm-sammult kasvama hakata. Järgemööda lisandus catering-teenus, seejärel toidukoolitused ja lõpuks ka oma kohvik.
Hüppelaud uueks alguseks
Peagi kujunes Köömenis välja kolm kuni kuus kuud kestev süsteemne arenguprogramm rändetaustaga töötajatele. See on intensiivne aeg, mil uussisserändaja praktiseerib eesti keelt ning saab oma esimese reaalse kogemuse Eesti tööturul. Dani sõnul on programm uuele tulijale justkui hüppelauaks.
“Inimene saab meilt esmase töökogemuse, mis on talle edaspidi justkui kvaliteedimärgiks, et Eesti ettevõte on teda usaldanud,“ selgitab ta. “Meie ülesanne on leida üles need “lihvimata teemandid”, kellel on suurepärased oskused, kuid kes vajavad alguses natuke rohkem tuge ja mõistmist, et jalad alla saada.“
Lisaks töökogemusele ja soovituskirjale pakub arenguprogramm võimalust praktiseerida eesti keelt, tutvuda siinsete tavade ja töökultuuriga – kõik need on olulised elemendid, et Eesti tööturul iseseisvalt hakkama saada. Ent Dan ei välista ka seda, et kui koostöö sujub ja Köömenil on võimalik pikemaks ajaks tööd pakkuda, saab inimene ettevõttesse edasi jääda.
Statistika kõneleb enda eest: üle 80 protsendi Köömeni programmis osalenutest läheb edasi tööle või õppima ehk leiab ühiskonnas rakendust. “Ütleksin, et see on päris hea tulemus,” lisab Dan tagasihoidlikult.
Töö ja keeleõpe käsikäes
Ilmselt üks suuremaid väljakutseid iga sisserändaja jaoks on valik: kas minna tööle või õppida keelt? Sest tihtipeale mõlemat korraga ei saa: keelekursused toimuvad aegadel, mis tavalise töögraafikuga ei sobitu. Köömenis on need kaks poolt ühendatud.
“Esiteks jälgime, kuidas me tööaega struktureerime. Proovime pakkuda inimesele võimalust meie juures töötada, aga alati küsime, millal on tal keeletunnid. Või kui ta kursusel ei käi, on meil ära kaardistatud tasuta võimalused, kuhu saame ta suunata. Seejärel teeme töögraafiku selliselt, et ta saab rahus keelt õppida ega pea töö ja keeleõppe vahel valima,” selgitab Dan Köömeni põhimõtteid.
Teine samm on keelepraktika ettevõttes kohapeal. “Kõigepealt keskendume toiduga seotud sõnavarale, fraasidele ja olukordadele, näiteks puu- ja juurviljad, mida toidu valmistamiseks kasutame, ja sagedasemad käsklused nagu “tule”, “anna”, “aita”, “puhasta” jne,” räägib ta.
Järgmine tasand keeleõppes keskendub kliendisuhtlusele: viisakas teretamine ja lihtsamad küsimused, näiteks kas toidule võib lisada tšillit. Kui ka see on selgeks õpitud, saab astuda veel sammukese edasi – et suuta läbi viia toidukoolitusi, mis nõuavad klientidega märksa rohkem vestlemist.
Ei mingit haletsemist
Olgugi et Köömeni missioon on õilis, ei tähenda see Dani sõnul, et toidu kvaliteedis saaks teha järeleandmisi. “Lõppude lõpuks oleme siiski toitlustusettevõtte ning pakume kvaliteetset toitu ja kogemust. See, et loome ka ühiskondlikku väärtust, on boonus. Me ei taha, et inimesed ostaksid meilt ainult sellepärast, et neil on pagulastest kahju. Meie eesmärk on pakkuda põnevat ja kvaliteetset maitseelamust,” on ta veendunud.
Ta toob välja, et maitsva toidu pakkumine on oluline ka rändetaustaga töötajatele endile. „Kui oled aastaid olnud pagulane, keda on aidatud ja toetatud, siis kahjuks on lõpuks su enesehinnang üsnagi mutta tambitud – tunned, et sul ei ole ühiskonna silmis mingit väärtust,” mõtiskleb Dan. “Köömenis on nad aga eksperdi rollis, millega saavad tagasi tunde, et nad on ühiskonnale vajalikud. Kui eestlased nende tööd ja kultuuri hinnata oskavad, läheb see neile väga korda.”
Mis on sinu soovitus Köömeni valikust?
“Hästi populaarsed on falafelid, mida on meil erinevates versioonides. Kindlasti soovitan proovida Egiptuse falafeleid, kus on hoopis teised koostisained kui klassikalistes. Süües neid hummusega, on falafelid väga mõnusaks suupisteks.
Pearoogadest soovitan kahtlemata maqluba’t. Tegemist on kihilise riisiroaga, kuhu pannakse liha, köögiviljad ja riis kihiti ning lõpuks tõstetakse see laua peale tagurpidi. Välimuselt meenutab see torti, maitselt on see hästi põnev elamus.
Ja magustoiduks kreemi-baklava. See on saanud klientidelt väga head tagasisidet. Kui seda meil köögis tehakse, proovin ise sinna mitte sattuda, sest muidu söön kõik ise ära,” naerab Dan.
Integratsiooni Sihtasutuse tutvustab ettevõtteid, kes teevad igapäevaselt tööd selle nimel, et Eestis elavad uussisserändajad saaksid vajalikku tuge ja tunneksid end siin koduselt. Selles lugudesarjas anname neile hääle, et rääkida oma tööalastest rõõmudest, väljakutsetest ja õppetundidest. Lugu ilmus Settle in Estonia koostööpartnerite uudiskirjas. Uudiskirjaga saab liituda siin.