Kristine ja Aregnaz on armeenlannad, kes on oma elu ja südame sidunud Eestiga. Naised kohtusid Armeenia pühapäevakoolis, kus Kristine töötab direktorina ja Argenaz õpetab armeenia keelt ja kultuuri.
Kristine jaoks on Eesti alati olnud kodu, ta on nimelt sündinud Eestis. „Mulle meeldib siin kõik, välja arvatud ilm. Eestis on rahu, inimesed on külalislahked ja kui ma Eestisse tagasi jõuan, tunnen alati, et olen jõudnud koju,“ räägib noor naine. Tema jaoks on eriti südamlik hetk, kui Eestisse saabudes potsatab telefoni sõnum „Tere tulemast koju, igatsesime sind!”.
Aregnaz jagab sarnast kiindumust Eesti vastu. Tema esimene mulje Eestist oli seotud looduse ja metsade rahuga. “Kui ma esmakordselt Eestisse tulin, siis ma seostasin eestlasi metshaldjatega, sest kõikjal on palju metsi, ja eestlased ei armasta eriti rääkida ja nad pigem hoiavad välismaalastega distantsi,” räägib ta. Aregnaze arvates on eestlastel teatav maagiline energia. “Aga kui sa nende usalduse võidad, lubavad nad sind enda võlumetsa ja saavad heaks sõbraks,” kiidab ta.
Eesti ja Armeenia kultuuride eripärad on mõlemale naisele südamelähedased. Aregnaz oli alguses üllatunud eestlaste privaatsusest ja vaikusest, eriti ühistranspordis. „Armeenias on bussid koht, kus inimesed suhtlevad, kuid Eestis on see vastupidi – inimesed naudivad oma isiklikku ruumi,“ selgitab ta. Kuigi see oli talle võõras, on ta õppinud seda austama ja nüüd naudib ka ise seda rahu, mida Eesti pakub.
Eesti köögist rääkides mainivad mõlemad justkui ühest suust, et on suured vastlakuklite fännid. “Ma armastan väga vastlakuklit. Nii kui jaanuar käes, helistan oma lemmikkohvikusse, et küsida, kas vastlakuklid on juba olemas,” räägib Kristine õhinaga. “Veel armastan väga leivasuppi, jõulude ajal muidugi verivorsti – Eesti köök meeldib mulle.”
Aregnaze sõnul toovad Armeenia inimesed kaasa soojust ja elurõõmu, mida nad sooviks ka Eestile pakkuda. Seda kirjeldab ilmekalt tema lemmik armeeniakeelne sõna “džan”. “Me lisame selle nimele ja saame öelda näiteks Aregnazdžan või Kristinedžan, mis tähendab kallis Aregnaz või kallis Kristine,” selgitab ta. Armeenia kultuuris on kombeks seda liidet kasutada mitte ainult lähedaste sõprade või pereliikmete puhul, vaid ka täiesti võõraste inimestega. See annab sooja ja koduse tunde,” ütleb Kristine.
