Sel aastal pälvis lõimumispreemiate jagamisel aasta sillalooja tiitli Eesti Spordi- ja Olümpiamuuseumi haridusosakond, tänu kellele on kujunenud keskkond, mis toob sporti ja muuseumiharidust sidudes kokku eri kultuuritaustaga noored. Muuseum on saanud oluliseks sillaloojaks, näidates, kuidas sport võib toimida ühise keelena ja tugevdada kogukonda. Programmidest on osa võtnud üle 700 noore, toimunud on mitmed lõimumislaagrid ning loodud on rändnäitus „Sport kui ühine keel“, mille abil saab jõuda ka nende õpilasteni, kes muidu muuseumisse ei satuks. Tegevused toetavad keeleõpet, kultuuritunnetust ja sõprussuhteid ning aitavad noortel kujundada sidet Eestiga.
Eesti Spordi- ja Olümpiamuuseumi haridusosakonna juht Ave Vilpo räägib lähemalt.
Kuidas jõudsite mõtteni kasutada sporti lõimumise tööriistana?
Spordimuuseumis oleme alati avatud uutele võimalustele. Alustasime projektiga, mille raames kutsusime muuseumisse Eestis elavaid teise emakeelega noori. Mõistsime, et liikuvad muuseumitunnid võiksid olla hea viis, kuidas nende noorteni jõuda. Rohkem hakkasime teemale keskenduma pärast Vene täiemahulise sõja algust Ukrainas, kui korraldasime muuseumis perepäeva, et tuua kokku nii Ukraina, Eesti kui ka teistest riikidest pärit inimesed, kes nüüd Eestis elavad. Enne selle projektiga süvitsi minemist uurisime ka hetkeolukorda Tartus ja leidsime, et mujalt siia kolinud inimestel puudub tihti oma kogukond ja pole piisavalt igapäevast tegevust. Pärast esimesi katsetusi saime aru, et teema on oluline ja kõnetab inimesi, mistõttu otsustasime projektiga jätkata.
Mida tähendab teie jaoks isiklikult olla sillalooja noorte jaoks?
Ma väga loodan, et noored, kes spordimuuseumist läbi käivad, tunnevad, et on meie juurde oodatud ja meie ühiskonnas hinnatud liikmed, ükskõik, missugune on nende kultuuriline taust.
Milliseid muutusi olete näinud noortes, kes on osalenud muuseumi programmides või laagrites?
Ühekordse muuseumiprogrammi puhul on muutust noortes keeruline märgata. Küll aga saab vahel juba ühe programmi vältel kogeda, kuidas keele praktiseerimise julgus suureneb ja noored rohkem avanevad. Nad julgevad rohkem küsida, vastata, eksida. Samuti proovivad nad ka ise rääkida, isegi kui tunnevad ebakindlust.
Laagrites on muutust näha rohkem, kuna veedame lastega kolm päeva. Lastel kasvab julgus suhelda, end väljendada, abi küsida, rääkida iseendast. Kui noored tunnevad end keeleliselt mugavamalt ning on omavahel juba tuttavaks saanud, naudivad nad ka tegutsemist rohkem. Samuti omavahel suheldes ja erinevate kultuuride kohta õppides saavad noored uusi teadmisi ning suureneb silmaring.
Kas meenub mõni juhtum, mis näitas, et sport ühendab inimesi?
Külastame laagrilastega tihti erinevaid asutusi ja treeninguid. Käisime Tartu Ülikooli spordiklubis multispordi treeningul, kus lapsed tegid rühmades piltide järgi püramiide. Lapsed olid väga põnevil, nii et koostöö kohe sujus ja püramiidid muudkui kerkisid. Samuti oli ühendav jõud erinevatel spordimängudel, mis on tuttavad kõigile, olenemata päritolust, näiteks jalgpall, kullimängud.
Usun, et spordil ja haridusel on lõimumisel väga oluline osa. Noored veedavad enamiku ajast koolis ja see on koht, mis neid kujundab. Samuti käivad paljud noored trennis, mis on hea võimalus lõimumiseks, sest tahes-tahtmata tekivad inimeste vahel kontaktid ning käib keele praktiseerimine. Kool ja trenn saavad olla turvaline keskkond, kus saab lõimumine toimuda.
Projektid edendavad üksteisemõistmist keeleõppe ja koostöö kaudu, luues noortele võimalikult turvalise ja positiivsetele aspektidele keskenduva keskkonna. See võib võtta teatud pingeid maha ja lammutada kujunenud stereotüüpe.
Huvi on tuntud ka täiskasvanutele suunatud lõimumistegevuste vastu, mis võiks olla meile uus põnev väljakutse ja sihtrühm.
Mis on kõige olulisem, mida soovite programmi kaudu noortele edasi anda?
Meie jaoks on esmatähtis anda edasi sallivust teineteise suhtes, olenemata inimese päritolust või kultuurilisest taustast. Me võime olla küll erinevad ja vahel kõiges mitte samal meelel, kuid sellegipoolest on oluline säilitada inimlikkus. Samuti soovime jagada spordikultuuri- ja väärtusteid. Usun, et kui laiendada noorte silmaringi nii Eesti kui ka teiste riikide kultuuride suhtes, võib see aidata neil olla üksteise suhtes mõistvam ja seeläbi luua kaasavamat keskkonda.
Loodame, et saame spordimuuseumina jätkuvalt olla koht, kus inimesed end oodatult tunnevad ja lõimuda saavad. Meie aktiivses näitusekeskkonnas on head võimalused, et inimesed kokku tuua, aktiivselt aega veeta ja Eesti kultuuriga tutvuda. Püüame luua keeleõppijate jaoks turvalise keskkonna, et julgustada neid eesti keelt rohkem praktiseerima.