Tänavusel lõimumispreemiate jagamisel pälvis tunnustuse „Aasta säde“ Einike Sooväli, kes on süüdanud lõimumise leegi paljudes inimestes üle kogu Eesti. 2025. aastal sai Einikese juhitud Eesti Vabaõhumuuseumi lõimumisprogrammidest osa ligi tuhat inimest üle Eesti, aga tema tegevuse laiem mõju on mõõdetav tuhandetes. Einike Sooväli on pühendunud lõimumise edendaja, kelle töö ühendab empaatia, loovuse ja siira usu kultuurilise mitmekesisuse väärtustesse. Tema eestvedamisel on kasvanud keele- ja kultuuriklubi „Keelekompott“, laienenud lõimumistegevused nii koolidesse, muuseumidesse kui ka vanglamüüride vahele. Einikese tööd iseloomustab kirg ning usk, et ühiskonda on võimalik tuua muutust, õpetades armastama kultuurilist mitmekesisust ja väärtustada igaüht.
Loe rohkem Einike Soovälja tegevuse kohta intervjuust.
Kui mõtlete oma teekonnale, siis mis hetkest sai teist inimene, kes soovib kultuuridevahelist mõistmist edendada?
Soov lõimimisega tegeleda tuli isiklikust kogemusest. Läksin 20-aastaselt üldse mitte vene keelt osates Peterburi õppima. Mind huvitas väga vene kirjandus ja armastasin Peterburi atmosfääri ja arhitektuuri. Kohale jõudes sain aru, kui keeruline on ümbritsevast aru saada, kui keelt ei mõista – oli tunne, nagu oleksin kätest ja jalgadest seotud. Kõike tuli seletada kehakeeles. Kõige raskem ei olnud isegi see, et minust aru ei saadud, vaid see, et mina ise ei saanud aru, mis ümberringi toimub. Justkui kott oleks pähe pandud.
Sain kiiresti aru, et selleks, et ennast hästi tunda ja ümbritsevate inimestega teineteisemõistmine leida, pean keele selgeks saama. Ning sellest kogemusest kasvas ka soov aidata teistel Eestis hästi kohaneda ja üksteist paremini mõista.
Mis või kes on teid kõige enam mõjutanud selles, kuidas te oma tööd teete?
Mind on alati huvitanud erinevad kultuurid ja rahvad. Peterburis kogetud õppimise ja keele omandamise teekond mõjutas mind kõige rohkem – nägin ise ära, kuidas keeleoskus avab täielikult uue dimensiooni. Kui mõistsin juba teisel aastal venekeelset suhtlust pingutamata, tekkis tohutu vabaduse ja turvatunne: ma saan igas olukorras hakkama. See teadmine on mul töös alati kaasas.
Mis tunne on tuua eesti keel ja kultuur nii erinevatesse paikadesse: koolidesse, muuseumi, kogukondadesse ja ka vanglatesse?
Olen loomult püsimatu ja ei talu rutiini, seega on mul väga hea meel, et saan eesti keelt viia väga erinevatesse paikadesse. Muuseumis toetab keeleõpet kõik meid ümbritsev, koolides on vaja aga käegakatsutavat tulemust, sest õpilastel on ees eksamid. Kinnipeetavatega rääkisime toidukultuurist ja valmistasime roogasid, selle käigus õppisid nad uusi sõnu ja said teadmisi Eesti kultuurist.
Nendes keskkondades töötamine näitab, kui mitmel moel saab keelt õppida ja õpetada.
Kas meenub mõni eriline kohtumine või lugu, mis kinnitas, kui oluline see töö on?
Kõige toredamad hetked on need, kui näen, kuidas inimestes toimuvad päris muutused. Üks kultuuriklubis osalenu sai töökoha, mida ta oli ammu soovinud, just tänu sellele, et ta eesti keel oli paranenud. Samamoodi on liigutav näha, kuidas inimesed hakkavad klubis üha vabamalt keelt kasutama ja rõõmustavad, kui neist aru saadakse. Just eduelamus paneb õppimise liikuma.
Kuidas sündis „Keelekompott“ ja miks see tundus vajalik?
Keelekompott sündis Integratsiooni Sihtasutuse ideest pakkuda võimalust muuseumis tasuta Eesti keelt ja kultuuri õppida. Väga paljud välismaalased on tüdinud sellest, et neile pidevalt öeldakse: sa pead eesti keelt oskama ja õppima, see on raske. Meie räägime vastupidi, et eesti keel võib olla huvitav ja isegi naljakas. Jagasin oma kogemust, kuidas ma teise keele ilma tuupimata selgeks sain, ning klubis teeme igasuguseid toredaid asju, mille käigus tuleb keeleoskus iseenesest.
Milliseid muutusi või arengut näete inimeste puhul, kes osalevad teie programmides?
Näen, kuidas inimestes kasvab julgus ja usk endasse. Nad hakkavad eesti keeles vabamalt suhtlema, näevad, et neid mõistetakse ning saavad motivatsiooni juurde. Mõne jaoks avab keeleoskus ukse unistuste töökohta, teise jaoks uutesse sõprussuhetesse. Praktiline kontakt kultuuriga annab õppimisele sügavama mõtte.
Mida tähendab lõimumine just teie jaoks?
Minu jaoks tähendab lõimumine seda, et erinevatest kultuuridest inimesed tunnevad ennast Eestis koos hästi ja turvaliselt. See on teineteise mõistmine ja erinevuste aktsepteerimine. Keele- ja kultuuriõpe on tööriist, mis aitab hea lõimumiseni jõuda.
Millised muutused Eesti mitmekultuurilises ühiskonnas muudavad teid lootusrikkaks?
Mind teeb lootusrikkaks see, et keeleõppeks on palju häid alternatiivseid võimalusi ning huvi nende vastu kasvab. Eestikeelsele haridusele üleminek aitab ühiskonda sidusamaks muuta: noored eri rahvustest inimesed suhtlevad üksteisega rohkem ja tekivad tugevad sõprussuhted. Samuti on rõõmustav, et Eestisse tuleb aina mitmekesisema taustaga inimesi ning et lõimumisvaldkonnas pööratakse rohkem tähelepanu vabatahtlike kaasamisele.
Mis on olnud kõige liigutavam hetk teie töös?
Kõige liigutavamad on hetked, mil näen, kuidas inimene ületab iseenda hirmud või piirid – olgu see esimene vestlus eesti keeles, töö leidmine või see, kui ta avastab, et teda mõistetakse. Need väikesed võidud on tihti suuremad, kui nad esmapilgul tunduvad.
Kas on olnud ka raskeid aegu, mis hoiab töös motivatsiooni ja sisemist tuld?
Kõige raskem on õpetada korraga väga erineva keeletasemega inimesi. On keeruline leida tempot, mis sobiks kõigile. Kurvaks teeb seegi, et osa uusimmigrantidest õpilasi ei ole motiveeritud eesti keelt õppima – lastele on raske selgitada, miks riigikeel on oluline.
Motivatsiooni hoiab teadmine, kui palju võib üks inimene mõjutada teise tulevikku. Ning rõõm, mida õppijate eduelamused pakuvad.
Milliseid uusi ideid või programme sooviksite tulevikus ellu viia?
Sooviksin osaleda keelelaagrites – näiteks tandemlaagrites, kus erineva kultuuritaustaga inimesed elavad ja tegutsevad mitu päeva koos. Varasem kogemus näitas, kui kiiresti inimesed sellises keskkonnas lähenevad. Samuti unistan võimalusest tutvuda teistes riikides lõimumisprotsesside ja edulugudega.
Millest unistate, kui mõtlete Eesti kultuurilise mitmekesisuse tulevikule?
Mulle tundub, et Eesti mitmekultuurilise ühiskonna tulevik on helge. Üha enam pakutakse keele- ja kultuuriõpet toetavaid tegevusi ning inimesed suhtuvad üksteisesse avatumalt. Mida rohkem on lõimijaid, seda rohkem on lõimunuid ja seda sidusamaks muutub Eesti.