Vabariigi Valitsus kiitis juuli alguses heaks Eesti seisukohad Euroopa Liidu Nõukogu rakendusotsuse eelnõu kohta, millega pikendatakse Ukraina sõjapõgenike ajutist kaitset 2028. aastani.
Siseminister Igor Taro sõnul toetab Eesti jätkuvalt Venemaa agressiooni ohvriks langenud Ukrainat ja tema inimesi ning Euroopa Liidu ühtset lähenemist nende abistamisel. „Paljudel Ukraina sõjapõgenikel pole võimalik koju naasta, sest Venemaa on okupeerinud osa nende kodumaast, jätkab rünnakuid Ukraina linnade ja tsiviiltaristu vastu. Ajutise kaitse pikendamine annab sõja eest põgenenud inimestele kindluse, et nad saavad oma elu turvaliselt korraldada seni, kuni Ukrainasse on jälle võimalik sõjaohtu kartmata tagasi pöörduda,“ rõhutas Taro.
Euroopa Komisjoni ettepaneku kohaselt pikendatakse ajutise kaitse kohaldamist kuni 4. märtsini 2028. Samas sisaldab ettepanek ka muudatust, mis puudutab tulevasi ajutise kaitse taotlejaid. Selle kohaselt ei anta edaspidi ajutist kaitset Ukraina kodanikele, kellel ei ole sõjaväekohustuse tõttu seaduslikku õigust Ukrainast lahkuda. Muudatus ei mõjuta inimesi, kes on juba saanud ajutise kaitse Euroopa Liidus – nende kaitse jätkub senistel tingimustel. Ajutine kaitse annab Ukrainast põgenenud inimestele õiguse elada Euroopa Liidus, töötada, õppida ning saada vajalikke sotsiaal- ja tervishoiuteenuseid.
Taro lisas, et Eesti peab oluliseks, et ajutise kaitse kohaldamine Euroopa Liidus toimuks jätkuvalt ühtsetel alustel, kuid möönis, et samal ajal tuleb liikmesriikidel valmistuda ka ajutise kaitse koordineeritud lõpetamiseks, et töötada välja lahendused, mis võimaldavad sõjapõgenikel vajaduse korral minna üle teistele seaduslikele viibimisalustele või naasta Ukrainasse siis, kui olukord seda võimaldab. „Aga tõsisemalt saab sellest rääkida siis, kui sõda Ukrainas on lõppenud. Kahjuks – nagu me kõik teame – ei ole praegu võimalik ennustada, millal see võiks juhtuda,“ tõdes Taro.
„Ajutise kaitse pikendamine annab paljudele Ukrainast Eestisse jõudnud inimestele kindlustunde ning tähendab ka seda, et Eestis jätkub sõjapõgenike toetamine kohanemisel. Kohanemisprogrammi kaudu aitame inimestel õppida eesti keelt, mõista meie ühiskonda ja leida siin oma igapäevaelus kindlama jalgealuse,“ rääkis kultuuriministeeriumi kultuurilise mitmekesisuse asekantsler Eda Silberg. "Alates 2022. aastast on ajutise kaitse saajatele mõeldud baaskoolituse läbinud üle 30 000 inimese ning A1-taseme eesti keele kursuse rohkem kui 17 000 õppurit."
„Lisaks kohanemisprogrammile toetab Kultuuriministeerium Ukraina kogukonna tegevusi Eestis, et aidata sõjapõgenikel hoida sidet oma keele ja kultuuriga, näiteks toetades noorte ukraina keele õpet, kultuuritegevusi, raamatukogusid, muusika- ja pärandiprojekte ning kogukonna algatusi. Nii saame toetada inimeste heaolu, kuniks nad Eestis viibivad.“
Praegu saab Euroopa Liidus ajutist kaitset ligikaudu 4,4 miljonit Ukrainast põgenenud inimest.