Päevasel ajal tutvustab Ana Falcon üliõpilastele generatiivse tehisintellekti ja virtuaalreaalsuse kõrgtehnoloogia eetilisi küsimusi. Kui päike loojub, vahetab ta auditooriumi keldris asuva komöödiaklubi rambivalguse vastu, muutes Eesti elu veidrused ja omaenda kultuurilised erinevused teravateks ja hirmnaljakateks puäntideks.
Mehhikost pärit Ana on stsenarist, püstijalakoomik ja Tallinna Ülikooli lektor, kes on Eestis elanud peaaegu kümme aastat. Valikust oma magistriõpingute lõpule viimiseks kasvas järk-järgult välja elu, mis nüüdseks hõlmab akadeemilist karjääri, doktorikraadi, eestlasest abikaasat ja komöödiakogukonda.
Õigus töötada, soov jääda
Ana ja Eesti ühine lugu sai alguse 2016. aastal programmi „Kino Eyes“ raames, mis on Euroopa kinokunstile keskenduv Erasmus Munduse programm. Koolitatud stsenaristina otsis ta rahvusvahelist magistriprogrammi. „Kino Eyes“ toimus Portugalis, Šotimaal ja Eestis.
Ana ja tema parim sõber esitasid koos taotluse. Sõber võeti vastu, kuid Ana pandi esialgu ootenimekirja. „Sain terve aasta jooksul tema kogemusi jälgida ja osa neist kogemustest hõlmas ka siin Eestis elamist,“ meenutab Ana.
„Kui esitasin uue taotluse ja mind valiti programmi, pidin valima riigi, kus soovin magistriõpingud lõpule viia.“ Üks praktiline detail aitas tal otsuse langetada.
„Mind veenis see, mida mu sõber ütles: „Kui tuled Eestisse üliõpilasena, on sul õigus ka siin töötada. Võid tööle asuda juba esimesest päevast alates.“
See oli Ana jaoks oluline, sest ta oli varem õppinud riigis, kus üliõpilasviisaga töötada ei tohtinud.
Pärast magistrikraadi omandamist jäi Ana Eestisse ja alustas seejärel doktoriõpinguid Eesti Muusika- ja Teatriakadeemias. Umbes samal ajal kohtas ta oma tulevast abikaasat, kes on eestlane. Kui ta 2023. aastal doktoriõppe lõpetas, oli Eestist saanud kindel osa tema isiklikust ja tööalasest elust.
Hannah Montana efekt
Täna töötab Ana Tallinna Ülikoolis lektorina, ühendades kahte valdkonda, mis on teda kogu karjääri jooksul huvitanud: tehnoloogiat ja kunsti.
Ta õpetab üliõpilastele, kuidas kasutada generatiivset tehisintellekti ja virtuaalreaalsust loomingulistes valdkondades. Ana usub, et uue tehnoloogia kartmise asemel tuleks õppida seda hoolsusega kasutama.
„Ma püüan õpetada, et tehisintellekti ei pea kartma, vaid seda tuleks vajaduse korral kasutada – väga eetiliselt ja inimkeskselt,“ selgitab ta. „Ma pigem eelistaks selle kasutamise selgeks õppida, kui seda karta – just nii ma tehnoloogiasse suhtungi.“
Lisaks õpetamisele esineb Ana püstijalakoomikuna. Mõnikord tulevad ka tema õpilased tema etendusi vaatama, tekitades tema sõnul „Hannah Montana efekti“.
„Klassis pean olema ülitõsine, aga etendusel tahan, et inimestel oleks lõbus,“ ütleb ta. „Mul oli Mehhikos kunagi selline õpetaja ja ta on mulle siiani suur inspiratsiooniallikas, sest ta õpetas mulle, et ei pea häbenema kahe nii erineva valdkonnaga tegelemist. Võid mõlemast rõõmu tunda, selles pole midagi halba.“
Kogukond komöödia kaudu
Ana avastas püstijalakomöödia doktorantuuri raskema etapi ajal. Tema juhendaja Madli Pesti märkas, et noorel naisel oli emotsionaalselt raske, ja julgustas teda leidma hobi, mis ei oleks seotud filmide ega virtuaalreaalsusega.
„See ongi midagi, mida ma eestlaste juures hindan – nad räägivad sinuga otsekoheselt,“ ütleb Ana. „Minu juhendaja pidas vajalikuks mulle öelda, et olen depressioonis. Ma polnud seda ise märganud, aga kui ta selle valjusti välja ütles, mõistsin, et see on tõsi. Seejärel utsitas ta mind leidma hobi, mis ei oleks kuidagi seotud minu õpingutega.“
Sobiva tegevuse leidmine ei õnnestunud kohe. Ana proovis erinevaid asju, sealhulgas kudumisringi ja lugemisringi. Siis sattus ta Facebookis postitusele, milles otsiti uude truppi naiskomödiante. Enne Eestisse kolimist oli ta Mehhikos lühikest aega komöödiaetteasteid teinud ja otsustas seda uuesti proovida.
„Selle juurde jäingi,“ ütleb ta. „See andis mulle midagi, mida oodata – isegi talvel. See nõuab aega ja pühendumust, kuid see toimis. Minu jaoks on see tõeliselt motiveeriv.“
Ana on esinenud Pussy Jam Comedy koosseisus nüüdseks juba pea neli aastat. Ta kirjeldab rühmituse publikut toetava, avatud ja mitmekesisena, sinna kuulub palju naisi, kväärkogukonna liikmeid ja inimesi, kes tunnevad end „nagu kalad kuival maal“.
Ta on leidnud ootamatut toetust ka välismaal elavate eestlaste seas. Kui ta esines kuu aega Edinburgh Fringe’i festivalil, oli publiku hulgas rohkem eestlasi kui mehhiklasi.
„Välismaal elavad eestlased on väga toetavad,“ ütleb ta. „Iga kord, kui ma esinen välismaal, on publiku hulgas vähemalt üks eestlane. Nad kuuluvad nüüd samuti minu toetajaskonda.“
„Sa näed normaalne välja“ – tähelepanekud Eesti kultuuri kohta
Ana esimene komöödiaetendus „The Number One Mexican in Estonia“ sündis tema kogemustest uue riigiga kohanemisel. Üks suurimaid üllatusi oli see, kui turvaline Eesti oli.
„On jahmatav näha seitsmeaastaseid lapsi kesklinnas üksi ringi kõndimas,“ ütleb ta. „Me räägime talvest, kui on pime, ja nad on ikka omapäi. Kuna olen pärit Mehhikost, kus mind kuni 18. eluaastani kõikjale sõidutati ja ma ei olnud kunagi üksi, oli see täiesti teistsugune kogemus. Siin oled sa turvalises kohas. Siin tajud pingelangust.“
See turvatunne tuleb eriti hästi esile, kui Ana külastab Mehhikot oma eestlasest abikaasaga.
„Ma pean paluma tal oma asju hoolikalt silmas pidada, sest seal pole ju Eesti,“ ütleb ta. „Siin on nii turvaline, et kaob igasugune hirm maailma ees.“
Ka eestlaste suhtlusstiil ja komplimendid on andnud talle materjali naljade jaoks.
„Üks mu naljadest on see, et kui mu etendustel on publiku seas eesti paare, palun ma mehel oma kaaslasele komplimendi teha,“ ütleb Ana. „Sageli öeldakse seepeale minu lemmikkompliment, millel eesti keeles pole midagi viga, kuid inglise keeles kõlab see väga imelikult: „You look normal“ ehk „Sa näed normaalne välja.““
Ana kogemuse põhjal võib seda lauset Eestis tõepoolest komplimendina kasutada. Mujal võib sellel olla hoopis teistsugune mõju.
„See on alati väga naljakas, sest tõesti – siin on see kompliment,“ ütleb Ana. „Kuid igal pool mujal, kui sa kellelegi ütled: „Sa näed normaalne välja“, võib komplimendi saaja arvamus sellest hoopis teine olla.“
Lõpeta internetis istumine ja mine välja
Ana leidis suure osa vajalikust praktilisest teabest ülikooli, sõprade ning Settle in Estonia ja Work in Estonia veebisaitide kaudu. Siiski on ta veendunud, et veebist leitud teave aitab uussisserändajaid vaid teatud piirini.
„Kuigi internetist leiab palju infot, tuleb mingil hetkel ikkagi kodunt välja minna,“ ütleb ta. „Kui sa jääd tuppa istuma ja lihtsalt foorumeid sirvid, siis satud masendusse, sest kõik kurdavad millegi üle ja algoritm on loodud selleks, et sind platvormil hoida.“
Kui Ana otsis teavet hobiringide kohta, sattus ta korduvalt negatiivsete kogemuste ja kaebuste peale. Lõpuks otsustas ta neid huviringe ise proovida ja avastas, et tegelikkus oli hoopis teine.
„Mingil hetkel tuleb lihtsalt kodunt välja minna ja ise asjaga tutvuda,“ ütleb ta. „See on nagu jõusaali minek – võid treeningute kohta lugeda kui palju tahes, aga mingil hetkel pead ise hakkama pingutama.“
Sama põhimõte kehtib ka eesti keele õppimise puhul. Ana on läbinud eesti keele kursused B1-tasemeni ja loodab naasta regulaarsete õpingute juurde – oma doktorantuuri eriti pingelise perioodi ajal jättis ta need ajutiselt pooleli. Kuigi ta ei tunne end veel kõnelemisel mugavalt, palub ta oma Eesti sõpradel ja kaaskoomikutel ainult tema pärast keelt mitte vahetada.
„Ma ütlen neile: „Kui siin on kõik eestlased, siis võite rääkida eesti keelt. Ma ei oska rääkida, aga vastan inglise keeles.“ See toimib üsna hästi.“
Ana ei arva, et Eestiga kohanemine tähendab, et kõik peab kohe juhtuma. Tema enda elu siin on kujunenud samm-sammult õpingute, töö, suhete, keeleõppe ja lõpuks ka komöödia kaudu.
Vaadates tagasi elule, mille ta siin üles ehitanud on, räägib Ana Eestist nii soojuse kui ka tänulikkusega.
„Kuna kolisin Eestisse peaaegu kümme aastat tagasi, võin öelda, et see on väga hea koht elamiseks ja väga turvaline koht, kus luua lugu – omaenda lugu,“ ütleb ta. „Selle eest olen ma igavesti tänulik.“
Kohanemisprogramm Settle in Estonia on mõeldud Eestisse saabunud uussisserändajatele ja nende pereliikmetele. Uussisserändaja on inimene, kes on saabunud Eestisse pikemaks ajaks ja elanud siin vähem kui 5 aastat. Näiteks võivad uussisserändajatena Eestisse saabuda sõjapõgenikud, kellele Eesti pakub rahvusvahelist või ajutist kaitset, aga ka tavarändega Eestisse tööle või õppima tulnud inimesed. Kohanemisprogramm Settle in Estonia on osalejatele tasuta. Pakume nii keeleõpet kui ka teisi Eestis igapäevaeluga hakkamasaamiseks vajalikke koolitusi. Loe lähemalt ja registreeri: https://integratsioon.ee/kohanemine. Kohanemisprogrammi kaasrahastatakse Euroopa Liidu ja riigieelarvelistest vahenditest.