Ukrainast pärit Olga, elab ja töötab Tallinnas alates märtsist 2022 ja räägib meile oma eesti keele õpingutest. Olga on Ukraina Eesti Seltsi liige.
Räägi palun meile endast. Kes sa oled ja kust sa tuled?
Minu nimi on Olga Sabanska ja ma olen pärit Kiievist, Ukrainast. Alates 2022. aasta märtsist olen ma põgenik Eestis. Mul on Eestiga eriline side, sest Eesti on minu teine kodumaa. Siin elasid mu ema, vanaema, vanavanaisa ja see annab mulle mitmekesise päritolu.
Kuidas oli elu Ukrainas enne sõda?
Enne sõda õppisin ma transpordi ja majanduse ülikoolis ning omandasin magistrikraadi. Mul oli ulatuslik töökogemus rahvusvahelises maanteelogistikasektoris, konkreetsemalt rahvusvaheliste vedajate assotsiatsiooni juures Ukrainas.
Milline oli protsess, kui tulid Eestisse? Kas leidsid kiiresti töö?
Kohanemisprotsess oli alguses üsna lihtne. Mul oli Eestist pärit sõpru, kes aitasid mul tööd leida. Alustasin puhastustöödest ajutise lahendusena ja hiljem avanes mul võimalus teha tööd elektroonilise valitsuse projektis. Pärast seda olen töötanud Rahvusvahelises Migratsiooniorganisatsioonis (IOM), kus aitan Ukraina põgenikke.
Milline on sinu kogemus olnud oma valdkonnas töö leidmisel?
Siin logistikas töö leidmine on olnud väljakutse. Eesti majandus nõuab eesti keeles sujuvat suhtlemisoskust, tavaliselt B2 kuni C1-tasemel, samas kui ma olen praegu A2-tasemelt liikumas B1-tasemele. Keelebarjäär on teinud oma valdkonnas töö leidmise keeruliseks.
Palun räägi oma kogemusest eesti keele õppimisel? Milliseid väljakutseid oled kogenud?
Eesti keele õppimine on olnud keeruline, isegi kui mul on natuke taustateavet. See nõuab igapäevast praktikat ja olen märganud, et Tallinnas eelistavad paljud inimesed rääkida vene keeles, mis vähendab minu võimalusi eesti keele praktiseerimiseks. Leian, et on lihtsam õppida piirkondades, kus on vähem vene keele rääkijaid.
Milline on kohalike eestlaste ja venekeelse kogukonna suhtumine sinusse?
Üldiselt olen saanud kohalike eestlaste poolt positiivse vastuvõtu. Kuid vene keelt kõnelevate inimestega suhtlemine võib varieeruda. Eestlased suhtuvad ukrainlastega vene keeles rääkimisse üldiselt neutraalsemalt, võrreldes sellega, kuidas nad praegust geopoliitilist olukorda arvestades venelastesse suhtuksid.
Kas oled teinud midagi lisaks, et eesti keelt praktiseerida väljaspool ametlikke kursusi?
Jah, olen otsinud keelekohvikuid ja kokkusaamisi, kuid inimesed on üsna hõivatud ja tähelepanu keskmes on sageli kohesed tulemused. Eestlased eelistavad sageli meiega vene keeles rääkida, mis teeb eesti keeles süvenemise keerulisemaks.
Milliseid soovitusi annad teistele Ukraina põgenikele Eestis seoses keeleõppe ja kohanemisega?
Soovitan õppida selgeks põhisõnavara, mis aitab igapäevases suhtlemises. Oluline on püüdlema A2 või B1-taseme poole, eriti motivatsiooni jaoks keeleeksamite läbimiseks. Soovitan ka, et Eesti fondid kaaluksid B2-taseme kursuste pakkumist, kuna paljud meist soovivad oma eesti keelt parandada, et hõlbustada paremat integreerumist ja võimalikku tulevast koostööd pärast sõja lõppu Ukrainas.
Kas soovid veel midagi lisada enne, kui lõpetame?
Loodan, et Eesti ja Ukraina kogukondade vaheline side tugevneb sel keerulisel ajal. Oluline on, et toetaksime üksteist ja soodustaksime positiivseid suhteid.
Aitäh, Olga! Hindame, et jagasid meiega oma kogemusi.
Kohanemisprogramm Settle in Estonia on mõeldud Eestisse saabunud uussisserändajatele ja nende pereliikmetele. Uussisserändaja on inimene, kes on saabunud Eestisse pikemaks ajaks ja elanud siin vähem kui 5 aastat. Näiteks võivad uussisserändajatena Eestisse saabuda sõjapõgenikud, kellele Eesti pakub rahvusvahelist või ajutist kaitset, aga ka tavarändega Eestisse tööle või õppima tulnud inimesed. Kohanemisprogramm Settle in Estonia on osalejatele tasuta. Pakume nii keeleõpet kui ka teisi Eestis igapäevaeluga hakkamasaamiseks vajalikke koolitusi. Loe lähemalt ja registreeri: https://integratsioon.ee/kohanemine. Kohanemisprogrammi kaasrahastatakse Euroopa Liidu ja riigieelarvelistest vahenditest.
