Märtsikuu ei too endaga kaasa mitte ainult esimesi kevadmärke, vaid ka ühe olulise sündmuse eestlaste kalendris – emakeelepäeva (ehk eesti keele päeva). Igal aastal 14. märtsil tähistavad eestlased oma keele ilu, ajalugu ja püsimajäämist.
Eesti keele staatus riigikeelena ei ole alati olnud enesestmõistetav. Sajandeid oli eesti keel peamiselt talurahva kõnekeel, samal ajal kui valitsemises ja hariduses domineerisid saksa ja vene keel. Muutus saabus koos Eesti iseseisvumisega. 1919. aastal kuulutati eesti keel ametlikult riigikeeleks. See oli märgiline samm – eesti keelest sai esimest korda seaduste, teaduse ja kõrghariduse keel. See ajalooline pööre pani aluse eesti keele kiirele arengule, mis jätkub tänaseni.
Kes oli Kristjan Jaak Peterson?
Emakeelepäeva kuupäev, 14. märts, ei ole juhuslik. See on eesti luuletaja Kristjan Jaak Petersoni (1801–1822) sünniaastapäev. Peterson oli erakordne noormees, kes valdas vähemalt 16 keelt, kuid valis oma loomingu keeleks just tollal põlatud „maakeele“. Oma lühikese, vaid 21 aastat kestnud elu jooksul jõudis ta küsida oma kuulsas oodis „Kuu“ küsimuse, mis on eestlastele südamelähedane siiani:
“Kas siis selle maa keel
laulu tuules ei või
taevani tõustes üles
igavikku omale otsida?”
Need read sümboliseerivad usku, et ka väike keel võib olla maailmatasemel kõrgkultuuri keel. Petersoni julgus ja usk eesti keelde ongi põhjus, miks me tähistame emakeelepäeva just tema sünniaastapäeval.
Kuidas emakeelepäeva tähistada? Pane end proovile!
Kuigi Petersoni pärand on vana, on emakeelepäeva tähistamine riikliku tähtpäevana võrdlemisi noor traditsioon. Selle idee algatas 1995. aastal Kadrinast pärit kooliõpetaja Meinhard Laks.
Tänapäeval on emakeelepäeva üks populaarsemaid sündmusi Vikerraadio e-etteütlus. See on lõbus ja kaasahaarav väljakutse, kus tuhanded inimesed kirjutavad raadiost kuuldud teksti reaalajas üles. Uutele eestimaalastele on see erakordne võimalus panna end proovile, sest võistlusel on eraldi kategooria ka neile, kelle emakeel ei ole eesti keel. E-etteütluse kohta leiab rohkem infot siin.
Lisaks tasub pilk peale visata Sõnaveebile (soneveeb.ee). See on parim digitaalne abimees igale keeleõppijale, pakkudes selgust nii sõnatähendustes kui ka käänamises. Emakeelekuu puhul avaldab Eesti Keele Instituut oma Facebooki-lehel ka humoorikaid lühivideoid, mis tutvustavad eesti keele uusi sõnu.
Eesti keel on meie kõigi ühine vara. Kutsume teid sel emakeelepäeval märkama eesti keele ilu, osalema e-etteütlusel ja tähistama koos meiega seda imelist keelt!
Kristjan Jaak Peterson “Kuu”:
“Kas siis selle maa keel
laulu tuules ei või
taevani tõustes üles
igavikku omale otsida?”
Can’t the language of this land,
rising to the sky,
seek eternity in the song of wind?
Can’t this lands language
with the breeze of the song
not rise to the heavens
to seek eternity
Artikkel ilmus Settle in Estonia uudiskirjas, mis on loodud uutele tulijatele, et pakkuda tuge kohanemisel ja aidata end Eestis kiiremini koduselt tunda. Uudiskiri aitab lihtsamini kohaneda ja kursis olla olulise infoga, mis on vajalik igapäevaelus Eestis. Uudiskirjaga saab liituda siin.