Integratsiooni Sihtasutuse all tegutseva rahvuskaaslaste valdkonna töötajad seisavad iga päev selle eest, et Eestisse naasvad inimesed kohaneksid sujuvalt ühiskonnaga ning et välisriikides elavad rahvuskaaslased enda sidet Eestiga ei kaotaks. Mida peavad valdkonna eestvedajad peamisteks saavutusteks ja milliseid julgeid samme on kavas ette võtta algaval aastal, räägib Integratsiooni Sihtasutuse rahvuskaaslaste nõustaja Marika Sulg.
Teie põhitööks on hoida ühendust nii välismaal elavate eestlastega kui ka nendega, kes plaanivad siia tagasi pöörduda. Milliste vahendite abil ja kuidas te seda kõike teostate?
Tagasipöördujad on inimesed, kes on siit kas ise ära läinud ja tagasi tulnud või on nad etnilise päritoluga eestlased, kes pole siin elanud ja soovivad nüüd juurte juurde naasta. Neile inimestele pakume tavaliselt nõustamisteenust. Näiteks aitame neil leida sobilikud keelekursused, aga oluline on ka muu, kasvõi see, kuidas anda digiallkirja või oma last lasteaeda paigutada. See kõik tundub pealtnäha loogiline, aga tegelikult, kui oled kasvõi kümme aastat mujal elanud, ei pruugi see kõik nii lihtne olla.
Meie teine ja oluline ülesanne on hoida sidet nendega, kes on siit pärit, kuid elavad kaugel. Eestist väljaspool elab pea 200 000 eestlast ehk pea iga viies eestlane. Oleme koostöös Välisministeeriumiga avanud neile infovärava Global Estonian, korraldame ühistegevusi veebikeskkonnas üle maailma ja suvisel ajal ootame näiteks Eesti juurtega noori ka meie eesti keele ja kultuuri laagritesse, mis on vahva võimalus noortele, kel puuduvad Eestis kontaktid.
Kui nüüd juba noorte teemat puudutasime, siis oluline on vast küsida, kuidas teil just nende kaasamine edeneb?
Möödunud aastal oli meie fookuseks kontaktide loomine noortega, millele andis hoogu suvel toimunud noorte laulu- ja tantsupidu. Selle raames korraldasime ühise kohtumise, kus tutvustasime erinevaid võimalusi, kuidas end Eestiga rohkem siduda. Lisaks koostasime neile teejuhi, kust noored saaksid infot läbi teiste noorte kogemuse ja leiaksid teavet erinevate neile suunatud programmide kohta. Ka eelnimetatud laager on üheks viisiks, kuidas me seda teha püüame. Sinna tulevad igal aastal kokku Eesti juurtega noored üle maailma. Möödunud suvel kohtas seal noori näiteks USA-st, Kanadast, Austraaliast, isegi Hawaiilt ja muidugi Euroopast. See on koht, mis pakub Eestist elvatele noortele võimalust omavahel tutvuda, aga ka võimalust tutvuda oma juurtega neil, kel muidu sellist võimalust ei ole. Näiteks ei ela igal ühel siin vanavanemaid, kellele nad saaksid külla sõita, mistõttu pakume neile võimalust meid külastada.
Milliseid projekte te noorte jaoks veel teete?
Meie tegeleme rohkem täiskasvanutega, ent koostöös partneritega oleme seotud ka mitmete välisriikides elavatele noortele mõeldud tegevustega. Kindlasti soovin mainida Üleilmakooli, mis pakub aasta läbi võimalust õppida veebi teel eesti keelt ja kirjandust ning ka teisi õppeaineid eesti keeles. Lisaks aitame edastada infot KÜSK-i stipendiumiprogrammi kohta, mis annab välismaal elavatele Eesti nooretele võimaluse läbida erialane praktika just siin.
Juba kolm aastat olete koostöös Välisministeeriumiga vedanud infoväravat Global Estonian, mille eesmärk on olla infokanal meie väliseestlastele. Kuidas teil läheb?
Koostöös Välisministeeriumiga oleme viimased kaks aastat viinud sisse mitmeid uuendusi, täiendanud alalehti ja kirjutanud mitmeid lugusid väliseesti kogukondade tegevustest ja silmapaistvatest eestlastest kõikjal maailmas. Möödunud aastal tegime ka portaali kasutajate analüüsi, et paremini mõista, kuidas järgnevatel aastatel veebilehega edasi liikuda. Analüüs näitas, et mingi koha on see väliseestlaste kogukonnas kindlasti saavutanud, kuid pikk tee on veel ees. Sellise portaali vajadust kinnitas aga 80% vastanutest. Meie siht on ikkagi, et kui kaugel olev eestlane tahab kodumaal toimuva kohta infot saada, siis ta valib teadlikult just selle portaali.
Kui te nüüd neile tegevustele tagasi vaatate siis, mis olid võib-olla need peamised tegevused ja teenused, mida te 2023. aastal pakkusite ning mis ennast ka tõestasid?
Sel aastal oleme jätkanud oma osakonna peamiste tegevustega. Eraldi sooviks mainida, et oleme veidi uuendanud tagasipöördujate klubi kogemuskohtumiste formaati, kus on aktiivselt kaasatud ka tagasipöördujate pered ja lapsed. Uuendatud formaadis otsustasime lisada kultuurilise ja meelelahutusliku aspekti, et inimesed tunneks ennast avatumana. Oleme külastanud erinevaid muuseume, loomaaeda, botaanikaaeda ja aasta viimane kohtumine toimus meil kinos filmi vaadates. On näha, et sellised kohtumised on tagasipöördujatele olulised: huvi nende vastu on kõrge ja iga kord on osalejate arv kasvanud. Kohtumistest võtavad osa nii noored, lastega pered, aga leidub ka eakamaid inimesi.
Üheks oluliseks tegevuseks oli kindlasti ka meie tellitud analüüs portaali Global Estonian kasutamise kohta. Saime sealt väga palju olulist infot, mille pealt portaali edasi arendada. Ma ei saa ka mainimata jätta, et ikka ja jälle on meie töös oluliseks osaks just tagasipöördujate toetuste menetlemine.
Mis on teie eesmärgid aastaks 2024?
Jätkata oma tööga nii, et meie rahvuskaaslased tunneksid, et nad on Eesti jaoks olulised. Meie kogukonnad on meie jaoks olulised, mistõttu on oluline toetada nende tegevusi ja nende lugusid jagada ka edaspidi. Kindlasti saab meie töös suurt tähelepanu algav kultuuririkkuse aasta. Miks? Sest tihtipeale me ehk ei oskagi tunnetada, et meie diasporaa maailmas on meie üks suurimaid kultuuririkkuseid, sest just nemad jagavad ja levitavad meie kultuuri maailma eri otstes. Et see ka nii jääks, tuleb meil seista selle eest, side kodumaaga toimiks. Seega teeme kõik selleks, et seni toimunud projektid toimuks ka edaspidi.
Johanna Kaasik (New York, Ameerika Ühendriigid)
„Kuigi olen terve elu elanud Ameerikas, olen ma eestlane. Minu ema sündis Tartus ja isa on väliseestlane. Ka mu sugulased elavad Eestis. Tahan väga nendega suhelda – nii õpin juba neljandat aastat Üleilmakoolis eesti keelt ja kultuuri. Reisisin pea 7000 km kaugusele, et osaleda väliseesti noorte keele ja kultuuri laagris. Seal kohtusin teiste noortega eri riikidest, harjutasime koos eesti keelt, külastasime erinevaid kohti Eestis ja see oli väga lahe suvi!“
Ronald Pelin (Moskva, Venemaa)
„Pöördusin tagasi Eestisse pärast 12 välismaal elatud aastat. Ma töötasin filmi- ja teatrialal ning kui oleksin varem tagasi tulnud, siis oleksin kindlasti läinud Balti Filmi- ja Meediakooli filmikunstiga seotud eriala õppima. Mul on hea meel, et leidsin Integratsiooni Sihtasutuse teenused. Saan kasulikke soovitusi ning osalen üritustel, kus koos teiste tagasipöördujatega põnevalt aega veedame ja kogemusi vahetame. Ma oleksin juba varem Eestisse tagasi pöördunud, kui oleksin teadnud, kui lihtne see on.“
Liina Viies, Välisministeeriumi Üleilmse eestluse ja kultuuridiplomaatia osakonna nõunik
Eesti on üks eriline väikeriik kel on suur ja hajali paiknev väliskogukond. Erinevate andmetel on Eesti juurtega inimesi võõrsil hinnanguliselt kuni 200 000, mis on kaunis märkimisväärne number meie rahvaarvu juures. Seetõttu igaüks on oluline. Eks seda võib märgata reisideltki, et ikka tuleb ette hetki, mil tuleb seletada võõral maal kus Eesti asub ning mille poolest me siis erilised oleme. Kellele on see puutumatu looduse, kel laulupidude rahva, kel idu-ja ettevõtluse, kel digiriigi, Unesco pärandis oleva vanalinna või saunakultuuri nägu Eesti. Aga see on meie kõigi moodi maa - väike aga südi. Ja igaüks meist kannab endas Eesti saadiku rolli, kes enam kes vähem, ikka oma soovide ja võimete kohaselt. Ja selle eest olen ma meie inimestele siiralt tänulik. Me kõik koos teeme Eestit suuremaks!
