Tallinnas toimunud rahvusvaheline lõimumiskonverents „Ühtsus ja mitmekesisus – tasakaalu otsingul“ keskendus sellele, kuidas hoida ühiskonda sidusana ajal, mil kiirete muutuste ja kriiside mõju nõrgestab kuuluvustunnet ning võimendab polariseerumist.
Konverents tõi kokku üle kahesaja osaleja – teadlasi, poliitikuid ja kodanikuühiskonna esindajaid, et arutleda lahenduste üle, mis aitavad erinevuste keskel ühist pinnast leida.
Kultuuriminister Heidy Purga sõnul on ühtsuse ja mitmekesisuse vahel tasakaalu leidmine iga demokraatliku ühiskonna suur proovikivi. „Ühiskonna tugevus peitub võimes kaasata ja kuulata. Ühtsus ei tähenda, et kõik peaksid mõtlema ühtemoodi, vaid et suudame hoida ühist väärtusruumi ka siis, kui meie vaated ja kogemused on erinevad,“ ütles Purga. „Demokraatia ei ela ainult poliitilistes institutsioonides – see elab inimeste igapäevastes otsustes, viisides, kuidas me suhtleme ja kuidas me teineteist väärtustame.“
Integratsiooni Sihtasutuse juhataja Dmitri Moskovtsevi sõnul esitab kasvav mitmekesisus Eesti ühiskonnale uusi väljakutseid. „Küsimus on selles, kas näeme selles probleemi või uut potentsiaali ja arenguvõimalusi. Sest just sellest mõtteviisist sõltub, kas võimendame võimalikke pingeid või keskendume lahendustele. Tähtis on teadvustada, kui hästi me suudame luua tingimusi, mis toetavad erineva taustaga inimeste kaasatust ja kuuluvustunnet ühiskonnas,“ sõnas Moskovtsev.
OSCE rahvusvähemuste ülemvolinik Christophe Kamp tõstis esile Eesti tõenduspõhise lähenemise ja keelekümblusprogrammid, mis on aidanud eri taustaga lastel edukalt toime tulla eestikeelses hariduses ning vähendanud kihistumise riski. Tema sõnul on sellised lahendused olnud eeskujuks ka teistele riikidele. Kamp rõhutas nii õpetajate kui ka kogukondade eestvedajate igapäevaste väikeste tegude tähtsust, mis aitavad inimestel end Eesti ühiskonda kuuluvana tunda.
Briti Nõukogu Iirimaa esinduse direktor Kerry McCall Magan tõi oma ettekandes välja kultuurikoostöö rolli sidemete ja usaldussuhete loomisel. Tema sõnul on eri riikide kogemus näidanud, et kõige tõhusamad on algatused, mis toovad inimesed kokku ühiselt tegutsema: haridusprojektid, loomeprogrammid, meediapädevuse arendamine ja piiriülesed ettevõtmised. Need aitavad eri kogukondadel üksteist paremini mõista ning loovad pinnase usalduse kasvuks, mis on olnud oluline ka Iirimaa ja Ühendkuningriigi suhetes.
Arutelupaneelis „Demokraatia säilenõtkus – unistus või ühiskonna valik?“ käsitlesid professor Zsuzsa Csergő (Queensi Ülikool, Kanada), dr Marina Nord (V-Dem Instituut, Göteborgi Ülikool, Rootsi) ja professor Stefano Braghiroli (Tartu Ülikool) demokraatlike riikide vastupanuvõimet olukorras, kus polarisatsioon ja globaalsed kriisid ühiskondi pingestavad. Esile kerkis see, et demokraatia vastupidavus sõltub nii vähemuste sisukast kaasamisest kui ka institutsioonidest, mis loovad ruumi osaluseks ja dialoogiks eri rühmade vahel. Tutvustati värskeid andmeid demokraatia langustrendist maailmas, kuid rõhutati, et seda on võimalik tagasi pöörata, kui ühiskonnad tajuvad ohumärke varakult ja hoiavad elus arutelukultuuri. Paneelist jäi kõlama, et demokraatia püsivus eeldab avatust, mitmekesisust ja usaldust.
Loengus „Mis on demokraatlik säilenõtkus ja kuidas seda tugevamaks teha?“ selgitas professor Wolfgang Merkel (Berliini Sotsiaalteaduste Keskus), et järjestikused kriisid muudavad demokraatiad haavatavamaks ning stabiilsust aitab hoida tasakaal institutsioonide, poliitiliste tegutsejate ja kogukondade vahel. Merkeli sõnul on demokraatia vastupanuvõimet vaja tugevdada dialoogi ja kaasamise kaudu.
Eesti parlamendierakondade esindajate arutelus osalesid Raimond Kaljulaid (SDE), Lea Danilson-Järg (Isamaa), Maria Jufereva-Skuratovski (Reformierakond), Vadim Belobrovtsev (Keskerakond), Mart Kallas (EKRE) ja Aleksei Jašin (Eesti 200). Arutelus räägiti kuuluvustunde vähenemisest, kriiside mõjust ja sellest, miks tuleb poliitilisi otsuseid ühiskonnale rohkem avada. Mitu esinejat rõhutas suurema dialoogi ja inimeste kaasamise tähtsust, märkides et pikemas vaates aitab sidusust suurendada ka üleminek eestikeelsele haridusele.
Arutelupaneelis „Kuuluvustunne ja ühiskonna ühtsus – kust see alguse saab?“ arutlesid dr Anneli Portman (Soome Tervise ja Heaolu Instituut), dr Olha Mukha (Vastupidavuse ja Taastamise Instituut, Suurbritannia / Ukraina), prof Andero Uusberg (Tartu Ülikool) ja Kristjan Kaldur (Balti Uuringute Instituut), tuues esile, et kuuluvustunne kujuneb inimeste igapäevaste kogemuste, väärtusruumi ja kogukondlike suhete kaudu ning on tihedalt seotud nii infokeskkonna, poliitiliste valikute kui ka rühmaidentiteediga.
Konverentsi saab järele vaadata siin.
