Keelelähetus on keeleõppe eesmärgil tööjõulähetusprogramm avalikus sektoris eesti keele oskust nõudvatel töökohtadel töötavatele inimestele, kelle keeleoskus ei vasta nõutud tasemele.
Keelelähetus toimub sama valdkonna organisatsioonis, kus töökohal räägitakse valdavalt eesti keelt. Keelelähetuse ajal teeb lähetatav tööd omal erialal eesti keeles.
Keelelähetuse peamine eesmärk on parandada vastaval ametikohal vajamineva eesti keele oskust, samas on oluline suurendada ka lähetatava eesti keele kasutuse julgust ja sõnavara, tutvustada talle teise organisatsiooni töökultuuri ning lähetuskoha piirkonna kultuurielu.
Vastuvõttev asutus asub eelistatult teises maakonnas. Keelelähetuse toimumise aja peavad kooskõlastama lähetatav, tema tööandja ja vastuvõttev asutus. Keelelähetusi aitab korraldada ja suhtleb lähetatavatega Integratsiooni Sihtasutuse partnerorganisatsioon (2025. a OÜ Juunika Koolitus ja Targa Eesti Instituut OÜ), kes tegutseb sõlmitud lepingu alusel.
Keelelähetus kestab 12–30 kalendripäeva, lähetuse võib jagada osadeks, kuid üks osa peab olema vähemalt 5 päeva. Keelelähetuses võib olla ka nädalavahetustel, kuid arvesse lähevad vaid need päevad, mil lähetatav tegeleb eesti keele oskuse arendamisega vähemalt 6 akadeemilise tunni jooksul. Lähetatav täidab igal lähetuspäeval praktikapäevikut.
Programmi raames korraldatakse lähetatavale majutus, kaetatakse tema sõidu- ja majutuskulud, samuti makstakse tasu vastuvõtva organisatsiooni tugiisikule.
2025. aasta keelelähetuse registreerimisvorm
Kes osalevad keelelähetuses?
Keelelähetust korraldavad kolm osapoolt:
Lähetatav ja tema tööandja
Lähetatav töötab Eesti mistahes paigas avaliku sektori asutuses (nt koolis, lasteaias, politseis, sotsiaalvaldkonnas), tema emakeel pole eesti keel ja tal on vaja täiendada oma eesti keele oskust tööülesannete täitmiseks, kuid tema töökeskkond ei toeta piisavalt keeleoskuse parandamist. Lähetatava eesti keele oskus peab siiski olema tasemel, mis võimaldab töötada lähetuse ajal eestikeelses töökeskkonnas, eeldatavalt on lähetatava eesti keel B2-tasemel.
- Lähetatav peab kooskõlastama keelelähetuse oma tööandjaga. Programmis osalemise võib välja pakkuda töötaja ise või tema tööandja, kuid keelelähetuse kinnitab alati tööandja koos keelelähetust korraldava organisatsiooniga.
- Enne lähetust kohtub lähetatav keelelähetusi korraldava partnerasutuse keelementoriga, et:
- hinnata eesti keele oskuse taset enne lähetust.
- leppida kokku lähetus(t)e ajakava ja
- koostada praktikaplaan.
Praktikaplaanis peab olema toodud iga lähetuspäeva tegevus ja keelõppe eesmärgid. Praktikaplaani kinnitab INSA esindaja ja vastuvõtva organisatsiooni tugiisik.
- Lähetatav täidab keelelähetuse ajal sarnaseid tööülesandeid, mis tal on oma töökohal, keelelähetuse eesmärk on harjutada tööülesannete täitmist eesti keeles.
- Lähetatav täidab lähetuse ajal praktikapäevikut ja kirjutab pärast lähetust kogemusloo.
- Lähetuse käigus aitavad lähetatavat vastuvõtvas asutuses töötav tugiisik ja partnerorganisatsiooni keelementor. Tugiisik aitab eelkõige korraldada tööülesandeid, keelementor nõustab eesti keele teemadel.
- Lähetuse ajal on võimalik tutvuda ka kohaliku kultuurieluga – partnerorganisatsioon annab juba praktikaplaani koostades vähemalt kaks soovitust, mida teha-kuhu minna töövälisel ajal. See võib olla muuseum, vaatamisväärsus, etendus vmt. Kokkuleppel partnerorganisatsiooniga kaetakse (osaliselt) kultuurisündmustel osalemise kulud.
Avaliku sektori organisatsiooni tööandja, kes soovib saata oma töötaja keelelähetusse, peab võtma ühendust partnerorganisatsiooniga.
Tööandja vastutab keelelähetuses viibiva töötaja asendamise või tema töögraafiku muutmise eest. Keelelähetus on siseriiklik töölähetusele, kus säilib töötaja töökoht ja töötasu. Programmi raames kaetakse lähetatu sõidu- ja majutuskulud.
Keelelähetus peab leidma aset sama valdkonna eestikeelses organisatsioonis, kelle pakub välja kas partnerorganisatsioon või aitab leida tööandja. Näiteks võib Narva lasteaiaõpetaja minna keelelähetusse teise Eesti linna (nt Tartusse, Pärnusse vm) eestikeelsesse lasteaeda, kus ollakse valmis keelepraktikanti vastu võtma ja juhendama. Keelelähetuse toimumise aeg ja pikkus peab sobima nii lähetatavale, tema tööandjale kui ka vastuvõtvale organisatsioonile.
Vastuvõttev organisatsioon ja lähetatava tugiisik
Vastuvõttev organisatsioon on eestikeelse töökeskkonnaga organisatsioon, kus lähetatav töötab keelepraktika eesmärgil lähetusperioodil (12–30 kalendripäeva). Vastuvõttev asutus asub lähetava töökohast erinevas linnas / maakonnas. Ida-Virumaa lähetatavad peavad minema keelelähetusse teise maakonda, kuid näiteks Harjumaal võib lähetus toimuda samas maakonnas, kuid teises linnas.
Vastuvõttev asutus määrab lähetatule tugiisiku, teavitab kollektiivi lähetuse toimumisest, loob lähetatavale tööks vajalikud tingimused ning viib ta kurssi tööjuhenditega.
Tugiisik on vastuvõtvas asutuses töötav isik, kelle emakeel on eesti keel ning kes lähetuste ajal teavitab ja abistab lähetatavat. Tugiisikul ei pea olema eelnevat kogemust ega väljaõpet. Lähetatava ja tugiisiku tööülesanded võiksid olla sarnased, et nad saaksid vastastikku erialaseid kogemusi vahetada. Lähetuse järel esitab tugiisik lühikese ülevaate lähetatava tööalasest tegevusest ja keeleoskuse paranemisest lähetuse jooksul ning annab tagasisidet keelelähetuse tegevuste parandamiseks.
Partnerorganisatsioon maksab tugiisikule lähetatava juhendamise eest tasu ja sõlmib vastava lepingu. Juhendamise ühe päeva tasu on soovituslikult brutosummana 20 eurot. Tasu makstakse ainult nende päevade eest, mil tugiisik juhendab aktiivselt lähetatavat.
Keelelähetust korraldav partnerorganisatsioon
Keelelähetust viib ellu Integratsiooni Sihtasutuse hankega leitud partnerorganisatsioon, kes vastutab programmi kõigi tegevuste kavandamise ja elluviimise eest. Partnerorganisatsioonis koordineerivad keelelähetusi projektijuht ja keelementor.
Keelelähetusi korraldavad:
Juunika koolitus OÜ
Kontaktid ja programmi registreerimine Harjumaa sihtgrupile
lähetatavad: registreerimisvorm
vastuvõtjad: registreerimisvorm
Kontakt:
Margit Tago
Juunika Koolituse arendusjuht
margit.tago@juunika.ee
+372 5118793
Targa Eesti Instituut OÜ
Kontakt:
Janus Paurman
januspaurman@gmail.com
+372 5660 4379
Kontaktisik Integratsiooni Sihtasutuses:
Katrin Maiste
tööturuteenuste valdkonnajuht
katrin.maiste@integratsioon.ee
+372 555 11 070
Keelelähetuse mudel
Täpsemalt on kirjeldatud keelelähetuse korraldust ehk keeleõppe eesmärgil tööjõulähetuse mudelit, millega saab tutvuda siin. Mudeli on loonud OÜ Juunika Koolitus 2023. aastal, selle aluseks on 2001. aastal väljatöötatud mudel “Eesti-sisene tööjõuvahetus keelepraktika eesmärgil”.
Tööjõulähetuseprogrammi korraldamisel juhindutakse Vabariigi Valitsuse 12.05.2022 määrusest nr 55 „Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakenduskavade vahendite andmise ja kasutamise üldised tingimused“ ning teistest asjakohastest õigusaktidest, sh kultuuriministri 15.03.2023 käskkirja nr 80 „Eesti ühiskonnas lõimumist, sealhulgas kohanemist toetavate tegevuste elluviimiseks toetuse andmise tingimused“ Euroopa Sotsiaalfondist rahastatava projekti nr 2021-2027.4.07.23-0005 „Eri keele- ja kultuuritaustaga inimeste ning tagasipöördujate tööturul konkurentsivõimet toetavad tegevused“ alategevusest nr 3.3.4.1 „Tööjõulähetusprogrammi pakkumine keeleõppe eesmärgil“.
