Integratsiooni Sihtasutuse koostööpartnerid teevad igapäevaselt tööd selle nimel, et Eestis elavad uussisserändajad saaksid vajalikku tuge ja tunneksid end siin koduselt. Selles lugudesarjas anname neile hääle, et rääkida oma tööalastest rõõmudest, väljakutsetest ja õppetundidest. Seekord jagab oma mõtteid ja tutvustab Tartu Welcome Centre’i tegemisi keskuse tegevjuht Janika Hango.
“Kui see klubi toimuks iga päev, siis ma tuleksingi iga päev!” ütles üks osaleja Tartu Welcome Centre’i poolt korraldatud iganädalases lõimumisklubis. See lihtne, südamest tulnud lause oli keskuse töötajatele suurim tunnustus, andes kinnitust, et tegemist on kohaga, kus uutel eestimaalastel on hea olla.
Tartu Welcome Centre loodi 2019. aastal Tartu linna, Tartu Ülikooli ja Eesti Maaülikooli koostöös. Keskuse eesmärk on toetada välismaalasi nende esimestel nädalatel ja kuudel Tartus, aga ka hilisemas kohanemises ja lõimumises. Aastate jooksul on keskusest saanud enamat kui praktiliste toimingute koht. Sellest on kujunenud tugipunkt, kuhu võib tulla ka rõõme jagama.
“Meie meeskonda ühendab usk sellesse, mida teeme. Oleme Eesti riigi fännid ja patrioodid, sest meile läheb korda, kuidas meie ühiskond toimib ja milline on selle tulevik. Meie töös ei tähenda see ainult info andmist, vaid selgitame uuele tulijale ka Eesti riigis kehtivaid reegleid, väärtusi ja kombeid nii, et need oleksid arusaadavad, järgitavad ja mõistetavad,” kõneleb keskuse tööpõhimõtetest Tartu Welcome Centre’i tegevjuht ja Tartu linna kohanemis- ja lõimumisvaldkonna juht Janika Hango. “Aitame ehitada justkui silla uue inimese ja kohaliku elukorralduse vahele.”
Keskus, kus eri maailmad kohtuvad
Tartu Welcome Centre’isse on enam kui kuue tegutsemisaasta jooksul jõudnud inimesed rohkem kui sajast riigist. On rahvusvahelisi tudengeid, töötajaid, ettevõtjaid, pereliikmeid ning viimastel aastatel ka tuhandeid sõjapõgenikke, eelkõige Ukrainast. Pöördutakse küsimustega alates isikukoodist ja elukoha registreerimisest kuni perearsti leidmise, laste hariduse ja eesti keele õppimise võimalusteni.
Selleks, et klientide päritoluriigid nähtavad oleks, on keskuse seinal suur maailmakaart. Punaste nööpnõeltega on märgitud ära riigid, kust kliendid pärit on. Kui selgub uus päritoluriik, lastakse nõelake lisada võimaluse korral just sel inimesel endal.
“Siin sind aidatakse”
“Sageli on inimesed segaduses, kust üldse alustada. Aitame neil luua selgust ja järjestust: millest alustada, kuhu minna, mida küsida. Tuleme neile poolele teele vastu – vahel sõna otseses mõttes, tõustes toolilt ja minnes ukse peale, kui nad saabuvad. Sellega näitame, et oleme nende jaoks olemas,“ toob Janika välja pisikese, kuid olulise nüansi.
Ta meenutab, et üks Indiast pärit noor naine, kes vajas Eesti isikukoodi, hakkas keskusesse jõudes esimese asjana nutma. Teda oli juba mitmest kohast järgmisesse saadetud ning abitusest tekkinud pinge väljendus pisaratena. “Rahustasime ta maha, aitasime täita avalduse ja ta sai isikukoodi kätte. Nädala pärast tuli ta tagasi, nägu naerul ja rahvuskaaslane kaasas, öeldes: siin sind aidatakse.”
Erilisena jäävad meelde ka need hetked, kui keskusest tuge saanud kliendid tulevad hiljem tagasi lihtsalt selleks, et oma rõõme jagada: oma kutsikat või uut pereliiget näitama või oma väikesest, aga olulisest võidust rääkima, näiteks kui asjaajamine elamisloa pikendamisel on õnnestunud esimest korda eesti keeles.
Isiklik lähenemine, mitte ainult number
Rõõmude kõrval tuleb igapäevatöös paraku ette ka väljakutseid. “Vahel on vaja erinevatele osapooltele selgitada, miks on meie töö oluline,” märgib Janika.
Ta rõhutab, et keskuses ei lõpe teenus sel hetkel, mil pöörduja küsimusele on vastatud või dokument on vormistatud. Klientidel aidatakse edasi mõelda, mida järgmiseks teha, kuhu minna, kelle poole pöörduda. “Just selline inimlik, toetav ja järjepidev kontakt julgustab inimesi tagasi tulema. See on mõtteviis, mida me ise järgime ja mida võiks süsteemselt toetada ja levitada,” lisab ta.
“Kuue tegutsemisaasta jooksul on meie keskuses käinud juba üle 12 000 inimese – see on märkimisväärne hulk, eriti arvestades, et igale tulijale pühendume personaalselt ja meie meeskonnas on vaid kolm inimest.”
Koostöö loob võimalusi
Tartu Welcome Centre’i igapäevatööd toetavad asutajaliikmete kõrval ka koostööpartnerid. Tartu linn on Eesti Linnade ja Valdade Liidu lepinguline partner Euroopa Liidu toetatava tegevuse „Kohalike omavalitsuste toetamine lõimumise, sealhulgas kohanemise teenuste pakkumisel“ raames. Tänu sellele projektile saab keskuses pakkuda rändetaustaga inimestele nii isikukoodi moodustamist, elukoha registreerimist kui ka igapäevaeluks vajalikku nõustamist.
Koostöös Politsei- ja Piirivalveametiga toimuvad kord kuus migratsiooninõustajate seminarid. Lisaks korraldatakse keskuse ruumides Integratsiooni Sihtasutuse poolt tellitud eesti keele kursusi ja kohanemisseminare, keele- ja lõimumisklubisid.
“Liigume teadlikult one-stop-shop lahenduse poole – et inimesel oleks üks turvaline koht, kuhu pöörduda ja kust saada vajalikku teavet,” toob Janika välja uute tulijate vajadustest lähtuva tegutsemispõhimõtte. “Meie tööalaseks “supervõimeks” on empaatia ja süsteemsuse ühendamine. Me ei keskendu ainult to-do list’ile. Mõtleme ka sellele, mida inimene veel ei oska küsida, aga mis on tema jaoks päriselt oluline, st anname järgmise infokillu juba enne seda, kui inimene oskab seda ise küsida.”
Artikkel ilmus kohanemise valdkonna koostööpartnerite uudiskirjas. Uudiskirja saamiseks täitke vorm.