Alates tänasest, 20. novembrist saab Riigikogu istungisaali ees uudistada näitust „Oma või võõras? Mitmerahvuseline Eesti“, mille Eesti Ajaloomuuseum ja Integratsiooni Sihtasutus pühendavad tänavusele kultuuririkkuse aastale.
Näituse avanud Riigikogu esimehe Lauri Hussari sõnul väärib Eesti kultuuriline mitmekesisus hoidmist ja arendamist. „Erinevad inimesed ja rohked kultuurid on olnud Eestimaale omased läbi aegade. Neis peitub meie tõeline ühine rikkus – erinevad teadmised, oskused, kogemused ja kombed, mida üheskoos rakendame Eesti heaks,” kinnitas Lauri Hussar.
Näitus jõuab Riigikokku kultuuririkkuse aasta raames. Kultuuriministeeriumi väljakuulutatud ja Integratsiooni Sihtasutuse eestvedamisel toimuv teema-aasta kannab tähtsat sõnumit: kõigi siin elavate rahvaste kultuur on Eesti kultuur.
Integratsiooni Sihtasutuse juhataja Dmitri Moskovtsevi kinnitusel puudutab näitus igaühte meist. „Keskmes on Eesti kultuuririkkus ehk meie kogukondade ja rahvaste kultuuride mitmekesisus. Antud väärtusele on pühendatud tänavune aasta ja tänu selle väärtustamisele oli Eesti juba möödunud sajandil kogu Euroopale eeskujuks,” ütles Dmitri Moskovtsev.
Näitus vaatab tagasi 1925. aastasse, mil tolleaegne Riigikogu pööras arutelusid paljurahvuselise riigi korralduse üle praktikaks ja ainsana Euroopas võttis vastu kultuurautonoomia seaduse.
Ajaloomuuseumi juhi Jaanus Rohumaa sõnul on antud projekt näide suurepärasest koostööst kultuuri valdkonnas tegutsevate asutuste vahel. „Näituse sõnum jõuab läbi Riigikogus eksponeerimise kõige õigemate inimesteni, kelle hoida ja vastutada on Eesti edasine areng ka kultuuririkkuse toetamise ja soodustamise küsimustes,” sõnas Jaanus Rohumaa.
Näitus põhineb samanimelisel Eesti Ajaloomuuseumi näitusel, mis annab veelgi põhjalikumat tagasivaadet eelmisse sajandisse ja on avatud Maarjamäe lossis järgmise aasta märtsini.
Riigikogus avatud näitusega saab tutvuda Riigikogus kuni tuleva jaanuari lõpuni. Näituse vaatamiseks on Toompea lossi sisenemisel tööpäevadel kella 10 – 16 vaja esitada isiku tõendav dokument.
Tuleval aastal on plaanis pakkuda võimalust näitusega tutvumiseks ka üle Eesti.
Ajalooline tagasivaade:
20. sajandi algusesse tõid Euroopa suurriigid eelnenud aastasajast kaasa paljurahvuseliste impeeriumide jõuetuse vähemusrahvaste elu korraldamisel ja sellest tekkinud riigikorraldusliku ebastabiilsuse. Lahenduse otsimisel jõuti teoreetilise aruteluni rahvastele õiguste ja vabaduste andmisest just kultuurilise tegevuse kaudu. Esimene maailmasõda tegi omad korrektuurid ja lõhkus suured impeeriumid väiksemateks rahvusriikideks, kus põhirahvuse kõrval eksisteeris teisigi rahvusi. Eesti Vabariik oli üks neist, kuid ainus, kes pööras teooria praktikaks ja valis modernse demokraatia tee, andes 1925. aastal vastu võetud kultuurautonoomia seadusega vähemusrahvastele vabaduse oma kultuurielu ja omakeelse hariduse korraldamiseks. Pikalt vaieldud seadus oli tolleaegne „Eesti Nokia“, millel olid ka omad varjuküljed, kuid mis soodustas mitmekülgset kultuurielu ja kasvatas usaldust riigi vastu.
Pilte sündmusest leiate sellelt lingilt.
Näituse meeskond:
Kuraatorid: Timo Aava (Yale´i Ülikool), Krista Sarv (Eesti Ajaloomuuseum)
Ülevaade kultuuririkkusest: prof Ene-Margit Tiit ja kultuuririkkuse aasta toimkond
Graafiline disain: Kristina Tort (Eesti Ajaloomuuseum)
Projektijuht: Marje Jürgenson (Eesti Ajaloomuuseum)
Tehniline projektijuht: Silver Simmer (Eesti Ajaloomuuseum)
Keeletoimetus: Hille Saluäär
Trükitööd: Digitrükk OÜ
