Maikuu on rahvusvaheline mitmekesisuse kuu. See on aeg, mil märkame ja tähistame seda, kui erinevad me oleme ning kuidas need erinevused meid rikastavad. Eestis tähistame mitmekesisuse päeva Eesti Inimõiguste Keskuse eestvedamisel maikuu teisel kolmapäeval ehk tänavu 13. mail.
Mitmekesisuse päeva ja kuu eesmärgiks on märgata ja väärtustada iga inimest. Iga inimene on tähtis ja erakordne, nii töökeskkonnas kui ka ühiskonnas laiemalt. Inimestes, organisatsioonides, sõpruskondades ja muudes kooslustes peituva mitmekesisuse tähistamist veab eest Eesti Inimõiguste Keskus koos mitmekesisuse kokkuleppe võrgustikuga, ent kaasa lööma ja üritusi korraldama ootame kõiki Eesti ettevõtteid ja organisatsioone, aga ka sõpruskondi ja eraisikuid.
Oleme maailmale avatud
Kui vaatame hiljutist rändestatistikat, siis näeme, et Eesti ei ole enam ammu üksluine paik, vaid põnev kultuuride risttee, kuhu tullakse looma uut kodu, rajama ärisid või saama maailmatasemel haridust.
Eesti on täna koduks ligi 1,36 miljonile inimesele. Viimaste aastate rändetrendid näitavad, et igal aastal valivad tuhanded inimesed Eesti oma uueks elupaigaks. Ainuüksi eelmisel aastal tervitasime üle 11 000 uue sisserändaja, kes asus siia elama, õppima ja töötama.
Kuigi viimaste aastate erakordselt suured rändelained on asendunud rahulikuma ja stabiilsema rütmiga, on Eesti “uute elanike klubi” endiselt väga kirev.
Kes on meie uued naabrid?
Eesti tõmbab inimesi kõikjalt maailmast. Kui vaatame, milliste riikide kodanikele on kõige enam väljastatud esmakordseid tähtajalisi elamislubasid, siis lisaks Ukrainale paistavad silma India, Venemaa, Türgi ja Aserbaidžaan. Euroopa Liidu elanikest on siin aga kõige sagedamini elukoha registreerinud Saksamaalt, Soomest, Lätist, Prantsusmaalt ja Hispaaniast pärit inimesed.
Eriline fenomen on aga Eesti e-residendid, keda on tänaseks juba üle 139 000. Kõige aktiivsemalt on meie digiriigiga liitunud inimesed Ukrainast, Saksamaalt, Hispaaniast, Soomest ja Prantsusmaalt. See näitab, et isegi kui kõik ei koli siia füüsiliselt, on Eesti globaalne tõmbekeskus, kus soovitakse oma asju ajada.
Miks valitakse just Eesti?
Rändestatistika näitab, et kõige sagedasem põhjus Eestisse elama asumiseks on töö. Näiteks 2024. aasta rändestatistika järgi anti kõige rohkem esmakordseid elamislubasid välja just töötamiseks, sellele järgnesid pereränne ja õppimine.
Huvitav on märkida, et paljud tulijad jäävadki siia päriseks ning soovivad saada Eesti kodanikuks. Igal aastal saab naturalisatsiooni korras Eesti kodanikuks umbes 700–1000 inimest – need on inimesed, kes on leidnud siin oma koha, õppinud selgeks keele ja otsustanud siduda oma saatuse Eestiga.
Mitmekesisus on meie tugevus
Mitmekesisuse päev, mida tähistame tänavu 13. mail, tuletab meile meelde, et iga uus tulija lisab Eesti kirevasse mosaiiki juurde uut värvi. Olgu selleks uued maitsed meie toidulaual, uued ideed tehnoloogiasektoris või uued sõbrad-tuttavad meie naabruskonnas.
Head mitmekesisuse kuud! Olgem avatud, märgakem üksteist ja väärtustagem seda rikkust, mida koostöö eri kultuurilise ja keelelise taustaga inimestega meile loob.
Osale mitmekesisuse viktoriinil siin.
* Artikli koostamisel on kasutatud Eesti Statistikaameti, Euroopa rändevõrgustiku ning Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutuse andmeid.
Artikkel ilmus Settle in Estonia uudiskirjas, mis on loodud uutele tulijatele, et pakkuda tuge kohanemisel ja aidata end Eestis kiiremini koduselt tunda. Uudiskiri aitab lihtsamini kohaneda ja kursis olla olulise infoga, mis on vajalik igapäevaelus Eestis. Uudiskirjaga saab liituda siin.